Ilm tükis tihkõ olõma. Satas maha ilmadu pall’u lummõ ja külmätäs. Sis sulatas pea enämbüisi kõik ärä, tulõ uus lumi ja jäl otsast pääle jo mitu kuud. Tii omma nilbõ, raadiost ja telekast kuulõt ütest tüküst, et kaegõ sõitõn ette. Tuu vast omgi mõnõl kotsil ainukõnõ tiihooldus, ku suul ja lumõtoukajal bents otsan. Kiä tuud ettekaemise ja hillä sõitmise juttu kullõs, kiä ei, om joba esiasi.
Ildaaigu oll’ vaija peris pikk tii maha sõita. Sai seokõrd nii sõidõtus, et tõisist masinõist müüdä es lähä, selle et katõ rea vahel oll’ peris lai lumõviirgus. Nuid, kiä arvsi, et naa kõvõmba, oll’ õks mõni, ja müüdä naa saije kah, olkõ külh, et autu hand tõnõkõrd tuu lumõviirgusõ pääl virulit visas’. Tuu om õks kõvõmb, kel tegemist pall’u ja aigu vähä, olkõ tii määne taht.
Üts müüdäsõitja jäi mullõ enämb silmä, selle et taa es kae sukugi sinnapoolõ, kohe sõit’, a kõrvalõ, konh taal kedägi es istu. Kõrvaklapi olli poisil pään, järeligult käe-vaba-värk olõman ja võisõ kõnõlda. A miisses ta kõrvalõ vahtõ, kas sääl oll’ telefon pruudi vai sõbra näoga? Teedäki om peenembäil masinõil olõman tark massin, meä kand huult, et autujuht hüppä ei sõida, aga no tiid peat õmõta esi kaema. Ku käe vaba, sis silmä ja mõistus õks kinni?
Tenssi taivaessä, et säändse juhiga massin meist müüdä pässi ja pea silmist ka kattõ, aga…
Üts suvi sõiti mi armõdu ilusa ilmaga hommugult aigsõst kotust minemä, et mitmal puul mõtsan mustikõid kontrolli ja mitman järven tsuklõman kävvü. Ja sis halgatu miilde, et autujuht jõi õdagult naabrimehega vorstõ kõrvõtõn mitu olut ärä. Mis no saa, ku politsei tulõ ja puhku käsk? Kiä tiid, kas jäije tuust joogist medägi hingeõhku alalõ? Kelle tiit selges, et joodik ei olõ ja ilman purjun pääga autut juhtma ei lähä?
No läts’ õnnõs ja vaivalt medä os löütügi, a tuu murõ jäi miilde. Ku no säänest miist näije, kiä rooli takast muijalõ vahtõ, sis tull’ mõtõ, et kas nuu telefoni näpjä tõisile ja muiduki ka henele niisama ohtligu ei olõ ku roolijoodigu?
Varsti om vastlapäiv ja lastas liugu. Võidumiis om õks alasi tuu, kelle regi vai mõni muu nilbõ istmisealunõ kauõmbadõ sõit. Kiirusõst ei olõ sääntse sõidu manh küll ilman juttu ollu. Kas võisõ tõnõkõrd nii mõtõlda, et autuga tii pääl om ka võidumiis tuu, kel taad mi rahva pall’u kitetüt matsimõistust enämb ja kiä jõud kauõmbadõ ilma hullustõ ruttamada, päälegi nii, et kaes esi kah õks sõidu peri?
Nõlvaku Kaie
