Nimel Tuusis om Eestin 42 kandjat. Tusis – katõssa kandjat, Tuzis – alla kuvvõ. Viimäne näist või olla ka lätläse nimi.

Eestin panti vanan kiräviien Tusis priinimes katõn kotussõn, a õnnõ üte kotussõ nimi om alalõ püsünü. Tuu oll’ Urvastõ kihlkunna Kärgula mõisa üts Kiitski talu, nime saaja olli Hanni Aadama Jüri latsõ ja latsõlatsõ. Mille nä säändse nime saiva, ei paistu koskist vällä.

Tõnõ kotus oll’ Mäetaguse mõisa Jõhvi kihlkunnan Virumaal. Sääl pantu nimi om kas är muutunu vai vällä koolnu. Täpsämbält panti seo nimi vinnemoodulidsõ Kriguri lisanimega taluperride hulgan, üte saiva Krigoltoi (nimi om alalõ), tõsõ Tusis. Nime saanu peremehe poja Jaan Tuusissõ man om keriguraamatun märküs: Nennt sich Krigoltoi ’nimetäs hinnäst Krigoltoi’.

Kõgõ usutavamb nime Tuusis saamisõ viis võssigi olla vinne keele edenime kaudu. Säändse kutsmisõ nigu Tus, Tuz ja Tuzik, noist võissi olla tuu tulõtõt. Noidõ alussõs umakõrda om sääne kutsmisõ viis nigu Antús vai Antúz, Antúša vai Ontúša. Ja ammõtlikus ristinimes om Anton, miä tulõ pühäst Antoniusõst.

Tõnõ võimalus om ütine nimi lätläisiga, kink hulgan om kah õkva sammamuudu kõlava perekunnanime Tuzis ja Tūzis kandjit, kuigi nimi om haruldanõ. Läti keelen om sõna dūzis ’tuus vai äss (kaardimängun)’. Tuud sõnna om kirutõt ka tūzis. Esihindäst om sõna inemisenimes väega sobilik.

Ku nimi olõs pantu mõnõn mõisan, kon herrä võti nimmi geograafiast, sõs olõssi sobinu ka Šveitsi kotussõnimi Thusis, vanal aol häste tunnõt tiipääline kotus üle Alpi mäki, kostkaudu herrä Itaalialõ sõidi. Kärgula mõisa vist ei kvalifitseeru. Sääl panti küll saksakeelitsit kotussõnime muudu priinimmi nigu Birkenthal ja Kolberg, a mitte süsteemselt kaugidõ paiku nimmi.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.