Olõ pruuvnu ellä plaani perrä. Ego um sundnu taad kihhä, mis mullõ seon elun sõidus um antu, iks inämb takast sundma.
Mõni aastak tagasi võti hindäle välläkutsõ, et sõida aastan suusõga vähembält 1000 kilomiitret. Edimäne aasta läts’ häste: sai 1111 kilomiitret. Tõnõ aasta mõtli, et tulõs sõita är 20 Tartu maratoni jagu maad. Sõitsõgi 1331 kilomiitret. Kolmas aasta tahtsõ viil rohkõmb. Andsõ hindäle vanal aastal lubahusõ, et liigu aastan 2000 kilomiitret ja võta kihäkaalust 8 killo maaha. Keväjäpoolõ oll’ joba piaaigu 1000 kilomiitret täüs. A sis lätsi üts hummok suusatama, sõitsõ kilomiitre ja sai arvu, et ku ma viil kilomiitre otsa sõida, jäägi siiä raa pääle. Sõiduvahend kihä andsõ märki, et um aig puhada, tempot maaha võtta ja mitte uma ego perrä edesi rühki.
Minevä aasta lõpun oll’ kah peris pall’u tegemist. Lätsi vanast pääst kuuli coach’is (võro keeli vanas esäkassis) opma. Mitu päivä kuust tull’ olla Tal’nan koolin ja sääl töid tetä. Lisas tõsõ tegemise. Tassakõistõ naksi tähele pandma, et üüse es olõ inämb und ja hummogu oll’ rassõ üles tulla. A tsiht oll’ kimmäs ja es mõista piiri pitä. Nika ku üts hummok naksi üles tulõma ja sai arvu, et kihä ei kullõ inämb sõnna: seen oll’ vibratsioon ja es olõ hääd tasakaalu.
Lätsi sängü tagasi ja jäi sinnä kõgõs pääväs. Mul oll’ tuus nädälis kimmäs plaan, mis kõik tulõ är tetä, a kihäl oll’ tõnõ mõtõ. Tuu tahtsõ neli-viis päivä puhada, kooni jäl märku andsõ, et või pistü tulla ja ummi asju edesi tetä.
Ja lisas viil, ku olõt säändse tegemiisi-tsõõri seen, sis jääs tihtipääle är ka õigõl aol süümine ja perän süüt muiduki kõtu «eesti muudu» täüs. Tuu tõi mul üten säändse as’a, et kihäkaal es lää alla, a hoobis kolm-neli killo üles. Ja nüüd, päält tuud nädälit, ku vahtsõst pistü tulli, sis oh imet! Kihä oll’ tuu neli killo maha raputanu. Püksi lätsi ilustõ jalga, pindsak lahedalõ sälgä.
Jüssi Fred um iks kõnõlnu, et inemisele um tähtsä vahepääl mol’uta kah. Mi tahami hirmsalõ toimõnda, a unõhtami tuu väiku tõtõas’a, et vahepääl tulõ puhada. Vana budismi põhimõtõ um kah sääne, et puhada tulõ inne, ku är väsüt.
Olõ arvu saanu, et ei olõ mõtõt kaugidõ tähti poolõ tsihti, ku om teedä, et noid nigunii kätte ei saa. Innembi tulnu mõnikõrd inne, ku näide poolõ juuskma panda, lihtsäle maaha istu ja mõtõlda nuu tähe hindä jaos ilusas.
Ettevõtja Pindmaa Aigar märgotas tan ilmaasju pääle tsipa tõsõ nuka alt, ku hariligult kaema harinu oltas.
