Alli oll’ Võromaa tütrik ja ku lõpõt’ EPA, sai täst tõpratohtre. Elli perrega Virumaal. Oll’ tõsõ tütre saanu ja süütse tuud, ku pääle kolmõaastanõ juussõ tarrõ ja selet’ ähinäga: imä, meil omma vällän mõmmi! Ja juussõ jälki vällä.
Sõs tull’ väiku tütrik vahtsõst tagasi ja kutsõ: «Tulõ no kaema! Mõmmi omma!»
Alli pand’ latsõ är ja läts’ kaema. Sanna takan oll’ kaarapõld ja sääl sei kahr katõ pojakõsõga kaaru. Tütär saisõ, käe sällä pääl, väega lähkün. Imäl kattõ hiitümisest piim.
A lugu jakku niimuudu, et tuu mõmmipere sei sääl egä päiv kaaru, es nä kaeki inemiisi poolõ.
Ku kaar är niideti, lätsi mõmmi umma tiid.
Raudkatsi Ene
