Tunn aigu om keskpääväni jäänü. Tuul puhk ja inemiisi nakkas õnnõ mõni silmä. Sõitva ütsigu auto, paar jalgratast. A suurõlt jaolt om vaikus.
Mõnõ tunni iist kostu järve takast paukõ. No omma nuuki vakka jäänü ja tsirgulaul kostus tuulõpuhahuisi sisse. Tuul om kül peris kõva ja lasknu keväjärõiva vahtsõst sälgä otsi, a ilmateedüs lupa, et pia tulõ lämmi tagasi.
Om Euruupa parlamendi valimiisi päiv. Tuust andva märki reklaami liina pääl, a paistus, et väega tähtsäs pääväs inemise taad ei piä. Kultuurimaja man, kon valimisjaoskund sisse om säetü, lonk ümbre ütsik vanapaar. Valimiisi päiv om lipupäiv, a lippõ näe õnnõ ütsikide majju külen.
Suuri puutõ man iks autit sais. Ja nigu õks, om autit täüs ehitüspoodi parkla. Arvada om rahval koton remont poolõlõ ja pühäpäävä hummogu tull’ mõnt vidinät vai tüüriista puudus.
A suurõst luust om liina pääl siski vaikus. Midä taa vaikus tähendä või? Kas või olla nii, et tego om perämädse vaiksõ pühäpääväga inne suurõmbat suvvõ?
Elämi, näemi.
Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja
