Sügüsene madisõpäiv
Ma kuuli raadiost, et süküskuu algusõ ilosa ilma tsurksõva är kiholasõ. Es lasõ eski kesk päivä kodomoro pääl olla, kõnõlõmada rahulidsõst seenemõtsah jalotamisõst. Kiä tahtsõ siini kor’ada, pidi joosu päält seene üteh haardma. Pia jõud kätte sügüsene madisõpäiv. Madisõpääväl läävä hussi är maa sisse talvõpessä ni kärbläse ja kiholasõ kaosõ är. Vast iks kiholasõ esi kah tiidvä vanarahva tarkuisi ja jätvä inemise rahulõ.
Madisõpäiv om saanu nime pühä Matteusõ perrä, kiä oll’ inne kristlasõs nakkamist massukorjaja. Selle peetäs tedä massu- ja tolliammõtnigõ kaitsjas. Meil kõnõldas täämbä massõst nii pall’o, nigu nõsõssi egä päiv mito massu. Jõvva-i inämb järge pitä, määne mass sõs periselt tulõ. Madis näid võtku!
