Põlva muusigamiis JÕGI RIIVO om dirigent, kontsõrtmeistri, viiemeistri ja muusigaoppaja, kedä om muusigategemiisi iist kõvastõ tunnustõt. Minevä nätäl anti teedä, et Riivo om valit 2028. aasta üldlaulupido ja nuuri laulupido kunstilidsõs juhis. No vastas tä mõnõlõ Uma Lehe küsümisele laulupido ja kodokandi kotsilõ.
* * *
Määne laulupido 2028. aastagal tulõ ja kupall’o näemi sääl Lõunõ-Eestit?
Tuu laulu- ja tandsupido kest kats nädälit: edimäne nätäl om tandsjidõ, tõõnõ lauljidõ perält. Tuust ähvärdäs tulla aigõ kõgõ suurõmb pido, selle et kokko omma pantu nii nuuri ku ka üldlaulu- ja -tandsupido. Mu ja kunstilidsõ toimkunna ülesannõ om löüdä noidõ pitõ kokkoputmispunkt ja tetä nii, et kõik kõrraldusõ poolõst häste laabunu.
Lõunõ-Eesti om kõgõ olnu tähtsä osa mi laulupido traditsioonist. Nii ka seokõrd – egä piirkund, egä kuur ja egä laulja tuu pidolõ uma luu, uma henge ja osa seost suurõst muusikalidsõst ütitsest loomingust.
Midä tähendäs lauljidõ jaos, et nuuripido ja üldlaulupido kuun peetäs?
Seo tähendäs, et suurõmbal hulgal lauljil om võimalus pidolõ saia. Näütüses om plaanin eräle lüvvä seoniaoni kõgõ suurõmba konkurentsiga liik – segäkuur. Tuuga tegünese eräle nuuri ja suuri segäkuurõ liigi, miä and inämbile lauljilõ võimalusõ ossa saia.
Om kõnõldu, et mi kandi lauljil om kõrrast rassõmb suurõlõ pidolõ saia. Kuis saanu nii, et Lõunõ-Eesti laulurahvas kah pidolõ mahtunu?
Olõ olnu mitmõl kõrral küländ lähkül protsessi man ja olõ nännü, et kõigil koorõl omma võrdsõ võimalusõ pidolõ päsedä. Innembi tege minno parhilla murõligus tuu, et mi koorijuhtõ keskmäne vannus om väega korgõ. Õigõ pia või tulla sais, ku meil ei olõ küländ juhendajit. Seo om kimmäle teema, minka tulnu midägi tetä.
Midä tähendäs Su jaos kodokant?
Mul om kõgõ hää miil siiä tulla. Nii ku käänä Tal’na maantii päält Põlva poolõ, tulõ pääle tutva ja lämmi tunnõ. Seo om paik, kon omma mu juurõ, kon omma mälehtüse ja kon inemise loova esierälidse köüdüsse. Kodokant ei olõ õnnõ paik kaardi pääl – seo om tunnõ, miä tulõ sis, ku olõt sääl, kon kõik om uma ja süämelähkü.
Kuis Sa nii hulga är tetä jõvvat?
Periselt om seo lihtsä küsümüs ja viil lihtsämb om vastus: piät olõma tahtmist ja viil kõrd tahtmist. Ja sis tsipa viil. Mu tüü om mu hobi ja ma tii taad armastusõga.
Küsse Rahmani Jan
Muiõ tegemiisi hulgan om Jõgi Riivo tennü muusiga laululõ «Üts ummamuudu maa» ja mäng tuu laulu videon üten kah. Pilt Nagla Lauri tett videost
