Seod nimme kand Eestin 84 inemist. Pantu om tä üten kotussõn, Vana-Antsla mõisan, Tiganiku talu perrä. Nime saamisõ aigu nuu saaja inämb Tiganiku talun es elä, a kõgõst kõrdapiten.
Nime sai 1820. aastidõ algusõn õnnõ üts nuur miis Kaarli (1799–1852) uma perrega, timä oll’ tunnõdu Võru kaupmehe Aadam Tiganiku vanaesä. Hingelugõmisõn 1834 om tä Laksi talu peremiis, täl omma naanõ Eeva (Jawa) ja viis last, nimme kirotõdi sõs Tieganik. Karula personaalraamatun, alustõt 1837, omma nä kirän esäliini suguvõsa talu man, midä om nimetet kolmõ nimega: Hinni vai Suurõsõõru vai Tiganiku (Hinni oder Sure Sare oder Tiganigo). Kerikligult om priinimme kirotõt Tiganik. 1840. aastagal läts’ kogu perekund Karula hingekiräst Urvastõ ala, kohe Laksi talu käü. Ildamb minti elämä naabrustõ Vaabina valda, kon nimi om Kangruhansu talun püsünü täämbädse pääväni.
Karula personaalraamatun om nätä, et Kaarli oll’ soldatinaasõ Liisu poig. Liisu oll’ peri Mikilält ja sääl uma vanaesä talun Kaarli tegeligult üles kasvigi, ku tä esä 1804 soldatis võeti. Esä nimi oll’ kah Kaarli ja timä oll’ peri tuust Hinni-Tiganiku talurühmäst. Sääl oll’ üts tähtsä tegeläne vanaimä Anu, sündünü 1741, kinkä perrätulõja edimädse mehe Hinni Juka vai Johkaga saiva tõnõ-tõistmuudu priinime. Vanõmb poig Mikk panti inne 1811. aastat peremehes Pärsimäe tallu ja sai sääl priinime Pärsimägi (Persimeggi). Noorõmb poig Kaarli võeti soldatis ja timä ainukõnõ poig Kaarli sai suguvõsan peritü nime Tiganik. Anu tõnõ miis Hinni Ott ummi latsiga sai priinime Pütsep.
Tuu, kost tulõ talurühmä üts nimi Hinni, om selge: roodsiaignõ peremiis oll’ Sibula Hinn (1688 Sippolla Henno). Suurõsõõru nimi tulõ tuust, et roodsiaignõ talu ussaid jäi 18. aastagasaal tühäs, talu nihku põh’a poolõ, sinnä, kon om Tiganiku talu ussaid parhilla. Ku säält jäl sada aastat ildampa kats tallu lõuna poolõ vällä ehitedi, sõs tetti nuu suurõ sõõru pääle. Ka Tiganiku nimi om vanõmb ku priinimi, a ku vana, olõ-i selge.
Muiduki tuu nimi Tiganik miilde tsirgunimetüse tiganõ : tigasõ (eesti keelen tihane). Vannu nimekujjõ võimalik pikk -i kah sekä ei, soomõ keelengi om võimalik tiiainen. A kahtlanõ om ik-liidõ sääl takan. nik- ja ik-lõpuga sõna omma tõnõkõrd läti vai vinne peritollu. Lätimõolidsõn keelen om ik-iga ka tsirgunimetüisi tett, näütüses ludsi hanik ja leivu aanik ‚hani‘. Laembalt tuntu omma oinik ja lehmik ku noorõ eläjä. Vast sõs ka Tiganik om tähendänü väikut tigast? Mõjju võisõ olla ka sõnnul popsnik, putnik, kutnik ‚pops‘. Näütüses nii, et alguperäne *tiganik olõssi olnu pops Hinni talu veerekese pääl?
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
