Mu ku vaihtusopilasõga Ida-Euruupast tahetas tan Saksamaal iks ilmast ja poliitikast kõnõlda. Tiiä-i, mille, a minkagiperäst peetäs minno tan mõlõmba ala eksperdis. No proovi umma «ekspertiisi» vällä näüdädä Uma Lehe lugõjalõ kah.
Hinnäst tsipagi uudissidõga kursin hoitva Euruupa kodanik om kimmäle kuuldnu, et mõnõ kuu iist naas’ Saksamaal pääle poliitilinõ kaos, minkperäst Saksa parlamendi üts katõst osast, Bundestag ehk Liidupäiv, lakja saadõti. Ja ildaaigu, 23. radokuu pääväl peeti eräkõrraliidsi valimiisi.
Valimiisipäiv om sakslaisi jaos väega tähtsä päiv, või peris üteldä, et kõgõ tähtsämb pühä. Piaaigu kõrraga, ku lambipostõ külest võeti maaha jõuluehte, ilmuva sinnä vahtsõ, tõistmuudu usku kuulutava ilostusõ – valimisplakadi.
Ütspäiv vahtsõaastakuu alostusõn löüdse ma hiitümisega, et Grüne partei (Rohilidsõ) om mu tarõ kõrval olõvahe küläliidsitarrõ sisse kolinu. Sängü pääl lösüti kantslõri kotussõ tahtja Robert Habeck üten Saksamaa välisministri Annalena Baerbocki ja paikligu poliitigu Ottomar von Holziga. Ma es usu ummi silmi. Maakoton Eestin olõ kah nännü umakandi poliitikidõ nägosiid puuriita vihma iist kaitsman. Rassõ om tuuga nõuhtõ jäiä, et saatusõ mustridõ iist ei olõ võimalik esiki vällämaalõ paeda. Nimelt om mu vaihtusimä Rohiliidsi partein ja üts timä ülesandit om poliitpropaganda ehk sis valimisõplakatidõ ülessäädmine.
Kas egä sakslasõ vanavanõmba olli natsi? Kimmäle mitte egäüte. Kas egä sakslanõ om nats? Kimmäle mitte egäüts. Kõgõ populaarsõmb partei Saksamaal om CDU (Christlich Demokratische Union Deutschlands ehk sis Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit) 30 protsõndiga, a 20 protsõnti valimisõ-iälidsest rahvast Saksamaal tugõ AfD-d (Alternative für Deutschland), miä om parõmbviirmäne partei, midä või sama häste pitä ka Natsionaalsotsialistligu Saksa Tüülispartei latsõlatsõs.
AfD om parõmbpopulistlik, islamivastalinõ, immigratsioonivastalinõ, feminismivastalinõ ja vinnemeeline. Seo pand pall’osid sakslaisi kah imehtämä, et sääne partei om jäl püüne pääle päsnü. Poliitilinõ vandalism olõ-i kongi innekuulmada, a õkva läbi saanuil valimiisil Saksamaal juhtu tuud peris hulgaviisi. Kuigi kannahta saiva kõiki parteide poliitreklaami, sis AfD uma saiva kõgõ inämb. Näütüses mu väikun kodoliinan võtt’ kiäki kohussõtundja inemine lambipostõ külest är 60 AfD plakatit 64st paar päivä päält tuud, ku nä üles olli riputõdu.
Ma segäsi kah seo maa valimiisil vett, nigu üts tubli – a külh lühküaolinõ – immigrant piät. Olõ-i imehtä, et suur jago saksa rahvast omma poliitilidsõlt väega aktiivsõ, selle et jo peris noorõst pääst tetäs näile selges, et valimiisist ossavõtminõ olõ-i lihtsäle tarvilik, a tuu om nõudminõ. Nii kõrraldõdas noorilõ Juniorwahle (nuurivalimisõ), kon egä opilanõ 7.–8. klassist pääle saa uma helü anda õkva nigu peris valimiisil. Kuigi ma oodi, et minno mu Eesti Vabariigi passiga saadõtas valimistarõ ussõ taadõ ja mullõ pandas süüs pruuvmist lahku Saksa riigi esisaisvust, sis midägi säänest es juhtu. Et ma pidäsi kõkkõ taad olokõrda peris nal’alidsõs, otsusti tuu perrä uma helü kah anda Die Partei puult. Tego om satiiriparteiga. Är mass märki muidoki tuu kah, et nuuri siän omma populaarsõ hoobis tõõsõ partei. Kõgõ inämb nuuri tugõ vasakparteid Die Linke ja esi piirkundõn ja koolõn tulõva populaarsusõ poolõst perrä Grüne, SPD (Sozialdemokratische Partei Deutschlands ehk sis Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei), AfD või CDU.
Mul oll’ avvu olla 23. radokuul Berliinin ja õkva loomuligult sai sääl parlamendihuunõ man kah käütüs ja tuu iin pilti tettüs. Kah’os minno ja tõisi tuu päiv sisse es lasta, kuigi hariligõl päivil om maja küläliisi jaos vallalõ. A miä sääl õks, mul olõ es plaaningi sääl midägi kõrralda, a nii egäs juhtumisõs olõs võinu ette-är-hoitmisõ-tüüd tetä tuugipoolõst, selle et valimisõ lätsi õnnõ üle väidseterä «häste».
Kuigi valimisõtullõm oll’ küländ sääne, nigu uuta oll’, tekk’ murõligus nii mõnigi asi, miä faktis sai. AfD saadigukotussidõ arv kasvi katõkõrdsõs, toolõ vasta piaaigu kõigi tõisi parteide uma jäivä vähämbäs. A märkmist väärt pall’o kotussit sai mano ka Die Linke, kink varatsõmp väiku osakaal no ülespoolõ hüpäs’. Niisama om hirmsa kaia, kuis Saksamaa om jälleki katõs jaet: kiäki nigu olõs võtnu pleiädsi ja värvnü inneskidse Nõvvokogodõ Liidu mõo all olnu Saksa Demokraatliku Vabariigi maa sinitses (AfD tunnisvärv) ja perräjäänü läänepoolidsõ osa pia tävveste mustas (CDU tunnisvärv). Päält tuu ei olõ berliinlaisi poliitilidsõn mõttõilman Berliini müür kah viil sadada jõudnu.
Saksamaa kantslõri kotussõ pääle valiti CDU juht Friedrich Merz. Inne valimiisi pelksi pall’o, et tä otsustas koalitsiooni tetä AfD-ga, a perän valimiisi ütel’ Merz, et alostas koalitsioonikõnõlõmiisi hoobis SPD-ga.
Nii kavva, ku as’a peris jälles ei pöörä, om muidoki põnnõv ja nal’akas kaia, midä poliitigu maailmalava pääl tegevä. A minevigun tettüist vikust võinu jo oppi, olkõ nuu sis su, su kodomaa vai kinkagi tõõsõ uma. Ma hinda Saksamaa püüdmist olla demokraatia süä, a ummõhtõ paistus, et ka tan tüküse vana mustrõ hinnäst kõrdama. Kutsu üles kõiki nuuri ja vanno viimä hinnäst kurssi kõgõga, miä maailman sünnüs, ja arvo saama, et pinguta mass kõigi, mitte õnnõ esihindä hääolõmisõ iist.
Parhomenko Els Rahel
Jutu autor valimiisipääväl Berliinin parlamendihuunõ iin, kohe tuupäiv küläliisi sisse es lasta.
Niipiä, ku lambipostõ külest jõuluilostusõ är olli võedu, säeti sinnä otsa valimisplakadi.
