Loodsikuga tiatrihe
Ma kuuli raadiost, et seo suvi om üle Eestimaa pia viiskümmend vahtsõt suvõtiatri näütemängu. Pääle tuu viil mitokümmend noid tükke, midä mängitäs jo mitmõndat aastat. Tuud om väega pall’o. Egäüts nii pall’o etendüsel istu ei jõvva. Võissi muidoki haina pääl kõtulõ kah tiatrit vahti. A ku aknõst vällä kaia, sõs ei tahassi kuiki pikäle visada, viilump om lumbih kinni.
Külh teivä targastõ nuu mehe ja naasõ, kiä seo suvi uma tiatritükü jo märksevägi loodsigu päält kaemisõs tetä. Tuul rahval olõ-i murõht, kuimuudu kuiva jalaga peräle jõuda. Ku «Lell» läbi, sõs võiva tõõsõ näide käest Karulast paatõ lainada. Seokõrd omma lätläse meist ette jõudnu ja viinõsõngust filmi jo är tennü. Nii et Lätimaal piässi kah pall’o loodsikit üle olõma.
