Nimel Kööts om Eestin 20 kandjat. Tuust tegünül nimel Köits om kandjit alla kuvvõ. Tegünemise kotussit om kats: Karula Võrumaal ja Laimjala Saarõmaal.
Karula mõisan panti Kööts Mõtussõ talust peri sugulaisilõ. Jakob elli Taitse talun ja Juhan Mõtussõ talun. Väärnimme kirutõdi edimält nii mõisan ku lutõri keriguraamatin üttemuudu, katõ ö-ga. Ku perre lätsi 1840. aastil vinne usku, naati nimme kirutama nii, nigu sääl es olnu pikk –ö-: Кяутсъ, Кюйцъ, Кэйцъ. Ka ladina tähtiga naati pruukma kiräpilte Köits, Köüts ja Käüts. Inämbäste omma nime täämbädse päävä kandja sõski jäänü nimekuju Kööts manu. Õnnõ Liinamäele rännänül harul om kirän nimekuju Köits ja tuu perre tavalidsõs kutsmisõs võru keelen om Köüdse.
Kas Karula mõisan 1820. aastil tahetigi panda priinimes *Köüds, a es mõistõta tuud kiruta? Tuu om tävveste võimalik, selle et ka Karulan elänüid perrit om kutsut Köüdse. Sakslaisil oll’ aig-aolt tarbis kiruta maakeele katsikvabahelle (diftongõ) topõlttähega, nigu nä kiruti Võu jõõ nimme: Woo Fluß. Wiedemanni sõnaraamadun omma kats tartu keele sõnna: köüts : köütse ’köüds’ ja köödz, miä tähendäs köödsü vaomist, nigu köödsän vanainemine.
Muiduki om ka võimalik, et vinne usu pappõl oll’ rassõ ö-d edesi anda ja nimi iks ollegi algselt Kööts, välläütlemine läts’ tõsõs vinne tokustaatõ kiräpilte mõol. A sääne võimalus om usutav nii umbõs 20% jagu. Alguperäne Kööts olõssi mugandus saksa edenimest, miä om mugandunu Gottfriedist. Näütüses om Saksamaal perekunnanimmi Götsch, Götz, Goetz ja peris tunnõt nimi Goethe, kõik samast juurõst.
Laimjala Kööts panti edimält mõisakirja kujul Koets, a kerigukirja iks Kööts. Tuuga om hää võrrõlda Jaani kihlkunna talunimme Kötsa. Kallasmaa Marja om tuu köütnü inemisenimega Götz, minkast joba iinpuul juttu oll. Köüds Saarõmaal olõssi köis : kööve.
Eestistämisel muudõti Kööts Saarõmaal nimmis Kallasmaa, Rannistu, Aas ja Kalmurand. Karulan ja Pärnun võeti Kaldma, Valgan ja Tal’nan Kalda. Ka nimest Köits sai Valgan Kalda, lisas viil Kaldre.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
