Politsei om naanu egä päiv vällä saatma teedüst tuu kotsilõ, kuis inemiisi käest om telefoni vai arvuti abiga rahha vällä petetü. Egäpääväne teedüs tähendäs, et hädä om tõsinõ. Kai ütte säänest teedüst, kon oll’ kirän, et üüpääväga peteti vällä päält 60 000 euro. Ku sääne asi sündünü aasta otsa egä päiv, olnu välläpetet summa aastan 22 miljonni. Tuu olõ-i määnegi kompvegiraha.
Midä sis tetä? Kõgõpäält muidogi tulõ ette kaia ja ei massa kõlistajit-kirotajit usku. Esiki ku mõni tutva küsüs näütüses su telefoninummõrd, tulnu täpsempä uuri, kas küsüjä om iks tutva vai om timä nime all kiäki tõõnõ. Miilde tulõ jättä kimmäs riigli: riigiammõdi, panga ja eelektrimõõtja vahetaja ei küsü telefoni tiil üttegi PIN-kuuti ja ei pallõ kohegi sisse logida.
Võro keele nädäli puhul passis miilde tulõta viil üts nipp, kuis pätest vallalõ saia. Inämbüisi om nii, et ku nakkat näidega võro kiilt kõnõlõma, läävä nä segähüste ja pandva toro är. A peris sõbra võtva uma keele kõnõlõmist ku loomulikku asja.
Är lasku pätil hindä rahha vällä pettä! Piä hindäga egä võõra inemise telefonikõnnõ man nõvvu, kas tego om iks tuuga, kiä tä ütles hindä ollõv, vai om tõõsõl puul hoobis mõni kavval suli.
Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja
