Oktoobrin peeti Mõnistõ rahvamajan seo kandi inemiisi jaos vääga tähtsät pitu. Taasama maja, mille ehitämises aastõid plaani oll’ peet ja mink peräst murõtõt, sai valmis 1940. aasta sügüselt ja tettigi suurõ piduga vallalõ 85 aasta iist oktoobrin.
Seni oll’ tandsit ja laulõt, näitemängu tett ja pilli mängit koolimajan ja muial, konh ruumi oll’, aga uma maja õks hoobis tõnõ asi. No es olõ häpe ka kauõmbast esinejäid kutsu ja külälise olligi suuri ja ilusõidõ ruumõga vääga rahul. Ummi esitegijeid oll’ siihn kooni suurõ sõani õks vääga pall’u ja ega maja konagi tühjäs es jää, olkõ aig määne taht. Ku kehva sõajärgse aasta müüdä saije, oll’ elu jäl rõõmsamb. Tandsiti ja laulõti, oll’ piibarikuur ja tetti näitemängu.
Tuud, et ka põra rahvamajal elu sisen om ja kokku käävä nii noorõ ku soliidsõn eän laulja ja tandsja, näüti püüne pääl Hipõ ja Mehkari. Rahvast täüs saalin jäi nii vagatsõs, et nõgla sadamist olõs võinu kuulda olla, ku Paeglise Aili naksi kõnõlama vanust pildest, mea suurõ ekraani pääle lasti. Arvada, et piduliisi hulgan es olõ pea kedägi, kel hennel, vanõmbõil, vanavanõmbõil ja viil kauõmbõidõgi põlvi takka sugulaisil rahvamajaga tegemist ei olõ ollu. Üle kümne aasta rahvamaia juhatanu ja tuu ao seen, 77 aastat tagasi ka Mõnistõ muusõumi asutanu Alfred Lepp, vääga pikäaoline ja hinnat juhataja Kalju Raag, mõlõmba opõtaja Visla, orkestri ja näitemängutegijä, laulja ja tandsja ka 50, 40, 30 aastat tagasi ja ildaaigu. Ja tulõtõdi miilde, et enne sõta sai hinnat koolipapa Tiitsi Arnold kokku koori, konh lauljõid 60–70! Kiä saa tuud põra luutagi?
Om suur õnn, et om jäänü alalõ pilte ja et inemise omma ka aost aigu mälestüisi jaganu. Aili om Mõnistõ ja Saru kandi aoluust ja kultuurielust vääga huvitõt ollu ja ka esi siihn kõkõ üten tennü nii koolilatsõn ku kuulmeistriammatin. Taa ei jää ka põra kõrvalõ, ku kultuuri vai aoluuga tegemist. Ta om kogunu esi mälestüisi ja juhatanu koolilatsi tuud tennämist väärt tüüd tegemä.
Aili rõhut’, et taal oll’ pilte otsmise ja valmis säädmise manh vääga suur abi muusõumi koguhoitjast Jalandi Liispetist. Pall’u pilte oll’gi muusõumist peri.
Säänest aon tagasi minekit, medä põra nostalgialaksus kutsutas, om meile kõigilõ vääga vaia. Tuud petti silmän ka konagitse pilli- ja laulupoisi, kellest põra keskiän mehe, mõnõst jo vanaesägi om saanu. Konagine ansambli tull’ piduõdagus uma noorusao rahvamajja, et viil kõrra üten mõni vanõmb laul laulda. Pundi aiva kokku naide konagitse juhendaja Paeglise Janek ja Janar. Ütsekümnendäide aastõidõ tõsõl poolõl olgi siihn kultuuritüü vääga elläv ja tuud aigu ikõtas vahel takan.
«Nuu vana pildi ja Aili jutt, niisama poissõ laulu olligi kõgõ paremb rahvamaja sünnipäävä kingitüs meile kõigilõ. Taa pidu olõs ilma naide mälestüisi ja poissõ esinemiseldä ollu nigu vääga tavaline,» kuuli ütest kohvilauast müüdä minnen sääl kedägi lausman.
Arvada, et tuu jutuga mitma ja mitma nõus olli. Muiduki oll’ hää, et valla puult juubõlitort oll’ tuud. Ja küll oll’ illus ja uhkõ kaeda, ku ansambli Tuulest Viidud jo edimetse valsi aigu tull’ põrmand täüs nuuri paarõ, kiä mõnõ aasta iist siinsaman saalin kõrraligu tandsukursusõ läbi tekki.
Nõlvaku Kaie
30 aasta iist kuun laulunu ja mänginü poisi jälle rahva iihn. Kuralt veerest: Paeglise Janar, Puusalu Margo, Abeli Raul, Naaberi Siim, Paeglise Janek, Pildi Varmo ja Lutsu Meelis. Roobi Katrini pilt
