Nutiga noorõ robootiku
24. urbõkuu om kül puulpäiv, a koolivabast pääväst huulmada tulõ Rõugõ kooli spordisaal rahvast täüs. Käü kolmas Võromaa robootikapäiv, kohe om kokko tulnu päält saa kooli- ja latsiaialatsõ, kinkal om huvi robotidõ ehitämise vasta. Latsi om Võro maakunnast, a võistkundõ om ka muialt Vanalt Võromaalt: Põlvast…
Pildimiis Kalve Toomas näütäs pilte kultuuri hoitjist
Fotokunstnik Kalve Toomas käve minevä suvõ kõvastõ ümbre ja võtsõ üles pilte hindä meelest tähtsist kultuuritegeläisist. Suurõmb jago ülesvõetuist piltest om täämbädses valmis ja kõrraligu esitettü raami sisse saanu. 6. mahlakuu pääväl tege kunstnik Võrol Vana-Võromaa kultuurikuan valla näütüse…
Käü 13. Adamsoni nimeline murdõluulõvõigõlus
Mulgi kultuuri instituut om vällä kuulutanu Adamsoni Hendriku murdõluulõvõigõlusõ, kohe saa luulõtuisi saata kooni 1. süküskuuni. Oodõtas luulõvalikut vähembält viiest luulõtusõst, miä omma kirotõdu autori lemmikmurdõn. Eräle peetäs rehkendüst täüskasunuidõ ja koolilatsi siän.
Ligemb teedüs internetin lehe mulgimaa.ee pääl.
UL
Ligemb teedüs internetin lehe mulgimaa.ee pääl.
UL
Oodõtas Hurda avvohindu kandidaatõ
23. mahlakuus uut Jakob Hurda nimeline Põlva rahvaharidusõ selts kandidaatõ timahavatsõlõ Hurda rahvuskultuuri avvohinnalõ. Avvohindu andas vällä kats, üts noist Põlva maakunnan ummi tegemiisiga silmä paistnulõ inemisele.
Ligemb teedüs telefoni 5190 4396 päält.
UL
Ligemb teedüs telefoni 5190 4396 päält.
UL
Võimsa võrokeelitside kavõridõ kontsõrt
Imäkeelepääväl, 14. urbõkuul peeti Võro liinan pall’odõ ülesastjidõga kontsõrt, kon valiti vällä maailma kõgõ parõmb võrokeeline kavvõr ja esitäjä. Hindamiskogo valisi kõgõ vägevämbäs võrokeelitses kavõris Kalkuna Mari «Muusi ja tsäid».
Tõõsõ kotussõ sai Ilvesse Aapo kavvõr «Koh kuradi kotsil ma elä» ja…
Tõõsõ kotussõ sai Ilvesse Aapo kavvõr «Koh kuradi kotsil ma elä» ja…
Munapühi pääle mõtõldõn
Munapühi pääle märken tulõ miilde üts lugu vast 30 aasta iist. Meil koton värviti iks munnõ sibulakuuriga. Suur alumiinpott panti puupliidi pääle, sinnä sisse vesi ja hulk sibulakuuri. Ku tuu vesi oll’ kõvastõ kiimä lännü, panti hulga munnõ sisse ja keedeti är. Mõnikõrd panti muna…
Tiitrulli(r)äpp
Seo räpp om pühendet kõigilõ Eesti Exceli-usku ammõtnigõlõ
Maaka, neo omma jalun,
peris pinnus silmän.
Kõik aig üts hädä!
Löömi, löömi risti,…
Maaka, neo omma jalun,
peris pinnus silmän.
Kõik aig üts hädä!
Löömi, löömi risti,…
Lille ja pärgi pallõ mitte tuvva
Minevädsen lehen oll’ jutt tuust, et om väega kinä, ku mehe naisipääväl naisilõ üsätäüsi kaupa lille kinkvä.
Ütstõsõ vasta tulõ muiduki tähelepanõlik olla ja mitte õnnõ naisipääväl, a lõikõlille kinkmise suhtõn olõ ma tävveste vastapiditsel saisukotussõl. Lõikõlille olõ-i vaia kinki. Olõ umalõ mehele ütelnü,…
Ütstõsõ vasta tulõ muiduki tähelepanõlik olla ja mitte õnnõ naisipääväl, a lõikõlille kinkmise suhtõn olõ ma tävveste vastapiditsel saisukotussõl. Lõikõlille olõ-i vaia kinki. Olõ umalõ mehele ütelnü,…
Kirota mass nii, et miilde jääs
Võta iks raamadukogost raamatit lugõmisõs ja kae, et parhilla um meil väega pall’o kiränikkõ. Jõvva ei näid inämb nimme pite meelengi pitä. Jääs jo sääne tunnõ, et kõik, kes kirota mõistva, umma jo kiränikus saanuva vai tahtva saia. Ma esi mõtli niisama, et elo um iks nii huvitav, et nakka vai esi kah kirotama. A kas um mõtõt?
Ku ma loe naid vahtsit raamatit, vahtsidõ kiränigõ kirotõduisi, sis lövvä, et…
Ku ma loe naid vahtsit raamatit, vahtsidõ kiränigõ kirotõduisi, sis lövvä, et…
Kas süük võinu olla tsärre?
Ku imäkeelepäävä kotsilõ perämädsest Umast Lehest loi, sis tulle üts asi jäl miilde.
Olõ jo pia aasta aigu nii hindäette märgotanu, et tahassi ütte sõnna võro keeli tõistmuudu üldä, ku sõnaraamatuh om. Süü hää meelega süüki, koh om seeh tšilli ja midä eesti keeli kutsutas terav.
Kukkiviisi tulle esihindäst säändse söögi kottalõ hoobis sõna «tsärre». Olõ tuust ütele sõbrale jo mitu kõrd kõnõlnu. Ja eesti keeli teravus olõs sis «tsärehüs».…
Olõ jo pia aasta aigu nii hindäette märgotanu, et tahassi ütte sõnna võro keeli tõistmuudu üldä, ku sõnaraamatuh om. Süü hää meelega süüki, koh om seeh tšilli ja midä eesti keeli kutsutas terav.
Kukkiviisi tulle esihindäst säändse söögi kottalõ hoobis sõna «tsärre». Olõ tuust ütele sõbrale jo mitu kõrd kõnõlnu. Ja eesti keeli teravus olõs sis «tsärehüs».…
Rumeeniä raport
Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä pääliina Bukaresti tüüd tegemä kolinu Võromaa miis Epleri Rain kirotas elost, tüüst ja mõttist puultõist tuhat kilomiitret lõuna puul.
11. kiri. Mille minnä õkva, ku saa ka tsõõriga!
Ku mu esä olõs 1980. aastil mõnõlõ sõbralõ ütelnü, et tä piät Tartost Tal’nalõ sõitma,…
11. kiri. Mille minnä õkva, ku saa ka tsõõriga!
Ku mu esä olõs 1980. aastil mõnõlõ sõbralõ ütelnü, et tä piät Tartost Tal’nalõ sõitma,…
Sepp sai tükü keväjät pildi pääle
Rõugõ sepä Reemanni Piitre vasara alt tulõva päämidselt kirvõ ja muu palkmaja ehitämises tarviligu tüüriista. A perämädsel aol om Piitrel tekkünü sääne hobi, et ku mõni sillembä teräga kirvõs valmis saa, tege tä tuust pildi, kon pääle kirvõ ka muud põnõvat pääl. Nigu…
Talv tulõ hindä säläst maaha raputa
Keväjädsel püürüspääväl, ku päiv ja üü täpipäält ütepikä omma, om hää aig talv hindä säläst maaha raputa. Pääle nakkas teküs väläholõki aig. Mis tuust, et meil Haanih om püürüspääväl viil harilik talvõpäiv.
Ummõtõ om päiv, ku tedä om, joba lämmi ja inemise pandva internetti…
Ummõtõ om päiv, ku tedä om, joba lämmi ja inemise pandva internetti…
Ilmahulgus
Perämädse paar aastat maailma pite ümbre rännänü Mustmaa Ulvi kirotas, miä om lajan ilman silmä jäänü.
Munapühi aigu võit pessä saia
Ku Eestimaal käävä egäsugudsõ sandi ümbre sügüse, sõs Soomõn võit näid trehvädä lihavõttõ aigu. Sõs omma lihavõttõnõia liikman – rätt pään, nägu är määrit ja sulgiga ehitü paiuossa…
Munapühi aigu võit pessä saia
Ku Eestimaal käävä egäsugudsõ sandi ümbre sügüse, sõs Soomõn võit näid trehvädä lihavõttõ aigu. Sõs omma lihavõttõnõia liikman – rätt pään, nägu är määrit ja sulgiga ehitü paiuossa…
0-numbrõga massina
1929. aasta urbõkuu lõpun võtt’ Eesti Vabariigi Riigikogo vasta jõuvankridõ säädüse, mink perrä pidi auto olõma tähüstet mustõ registriirmisnummõrdõga, kon valgõ tähe ja numbrõ pääl. Numbrõ pääl oll’ maakunna tunnismärk, Võromaa auto olli tähüstet numbrõga 0.
Numbriid naas’ vällä andma maavalitsusõ teie- ja tehnigaosakund. Päält autidõ ja tsiklide…
Numbriid naas’ vällä andma maavalitsusõ teie- ja tehnigaosakund. Päält autidõ ja tsiklide…
Suurõmb mõtõ, ku pää võtt
Loe lehte ja mõtlõ. Poodõn ollõv suur kriis, teenindäjist om puudus ja kehv palk inemiisi tüüle ei meelütä. Nojah, Eesti poodi omma väega suurõ, Eestin om inemiisi nii veidü, et kõik rahvas mahus ütte puuti är. Indian olli supõrmarkõti säändse 40–60 ruutmeetri pääl poodi,…
Minevädse suvõ perämäne reliikvia
Tahtsõmi üten kõrvalidsõn tarõn remonti tetä. Tapeedi vahetimi joba är, järgmädses pidi vahtsõnõ põrmand saama.
Tuu jaos oll’ vaia tarõ kraamist tühäs tetä, a üte saina veeren saisõ suur anomidõ ja raamatidõga puhvetkapp. Tiidsemi, et ku koskilt jääs üle mõni hää pappkarp, sõs…
Tuu jaos oll’ vaia tarõ kraamist tühäs tetä, a üte saina veeren saisõ suur anomidõ ja raamatidõga puhvetkapp. Tiidsemi, et ku koskilt jääs üle mõni hää pappkarp, sõs…
Maolda nali
Sugulasõ mualumbin
Naanõ ja miis sõitva auton, tülütsese. Jõudva ütte küllä, kon kats tsika püherdäse mualumbin. Tülü om nii suurõs lännü, et naanõ näütäs tsiku pääle ja ütles:
«Kae, nuu omma su sugulasõ!»
«Kae, ommaki!» jääs miis nõuhtõ. «Nuu omma mu ämm ja äi.»
Naanõ ja miis sõitva auton, tülütsese. Jõudva ütte küllä, kon kats tsika püherdäse mualumbin. Tülü om nii suurõs lännü, et naanõ näütäs tsiku pääle ja ütles:
«Kae, nuu omma su sugulasõ!»
«Kae, ommaki!» jääs miis nõuhtõ. «Nuu omma mu ämm ja äi.»
Tossu Tilda pajatusõ
Mäsu magalan
Liinamäele eriinternaatkuuli saadõti säändse latsõ, kinkal koolioppus läts’ väega vaivalidsõlt. Pää es võta, a oll’ õks sulaselget laiskust kah. Haridust tull’ jo kõigilõ anda. Tuust Liinamäe koolist kõnõlõski täämbäne pajatus.
Poiskõisi tarõn oll’ kõik rahulinõ, nika ku sinnä panti väiku Kasaritsa poiskõnõ. Ütel keväjähummogul kaksõ tuu poiskõnõ magalan seldsiliidsi päält tekke, esi hõiksõ: «Tulkõ üles, päiv jo suurõn korgõn!» Tarõseldsilidse es saa unidsõ päägä edimält arvu, mille näide magamist segätäs. Kell…
Liinamäele eriinternaatkuuli saadõti säändse latsõ, kinkal koolioppus läts’ väega vaivalidsõlt. Pää es võta, a oll’ õks sulaselget laiskust kah. Haridust tull’ jo kõigilõ anda. Tuust Liinamäe koolist kõnõlõski täämbäne pajatus.
Poiskõisi tarõn oll’ kõik rahulinõ, nika ku sinnä panti väiku Kasaritsa poiskõnõ. Ütel keväjähummogul kaksõ tuu poiskõnõ magalan seldsiliidsi päält tekke, esi hõiksõ: «Tulkõ üles, päiv jo suurõn korgõn!» Tarõseldsilidse es saa unidsõ päägä edimält arvu, mille näide magamist segätäs. Kell…
Muda Mari pajatus
Kos hädä kõgõ suurõmp, sääl abi kõgõ ligemp
Ma kuuli raadiost, et Võrol paar nädälit vallalõ olnu rohopuut pantas jälki kinni. Sääl naatas vahtsõst ümbre ehitämä. Targa inemise pääliinah avasti, et egäh apteegih piät olõma ka sääne tarõ, kos aptiikri saa inemiisile vaksiinisüsti tetä.
Plaan om väega hää. Õnnõ tuust ei saa ma arvo, kuis sõs nüüd või aptiikri ka tohtrit mängi. Minevaasta muust es kõnõlda, ku et väiku apteegi ei tohe rohtõgi müvvä,…
Ma kuuli raadiost, et Võrol paar nädälit vallalõ olnu rohopuut pantas jälki kinni. Sääl naatas vahtsõst ümbre ehitämä. Targa inemise pääliinah avasti, et egäh apteegih piät olõma ka sääne tarõ, kos aptiikri saa inemiisile vaksiinisüsti tetä.
Plaan om väega hää. Õnnõ tuust ei saa ma arvo, kuis sõs nüüd või aptiikri ka tohtrit mängi. Minevaasta muust es kõnõlda, ku et väiku apteegi ei tohe rohtõgi müvvä,…
Mälehtüsjutt
Puhka rahun, hää sõbõr!
Säinasti Asta sündü hingipääväl ja läts’ är imäkeelepääväl. Noil päivil om timäst kõnõldõn märgiline tähendüs.
Maatütrik Asta naas’ väega noorõlt rassõt maatüüd tegemä. Kõkkõ tekk’ tä hingega. Olkõ majandin eläjit tallitadõn, ummi latsi kasvatadõn, tüü ja latsi kõrvalt Väimälän zootehnikus oppõn, pääle kuundamist talumajapidämist…
Säinasti Asta sündü hingipääväl ja läts’ är imäkeelepääväl. Noil päivil om timäst kõnõldõn märgiline tähendüs.
Maatütrik Asta naas’ väega noorõlt rassõt maatüüd tegemä. Kõkkõ tekk’ tä hingega. Olkõ majandin eläjit tallitadõn, ummi latsi kasvatadõn, tüü ja latsi kõrvalt Väimälän zootehnikus oppõn, pääle kuundamist talumajapidämist…
