Laulu- ja tandsupido ütine kaeminõ suurõ ekraani päält
7. hainakuul, ku Tal’nan peetäs suurt juubõlilaulupito «Minu arm», saa 14 Eesti maakunnan kaia suurõ ekraani päält pido pääkontsõrdi õkvaülekannõt. Inne tuud näüdätäs mõnõl puul ka ülesvõtõt tandsupido pääkontsõrdist. Põlvan saa pito kaia liinaplatsi pääl, a Võro maakunnan tetäs…
Võro-seto koorilaul suurõl laalupidol
Ammus tuu oll’, ku Mooste Elohelü festivalil saiva seto ja võrokõsõ ütenkuun hõimupito pitä ja ütidse moodoga laula laalda.
Tinahavva tulõ Talina suurõl laalupidol ettekanmisõlõ viiemeistre Saarõ Mardi koorilaul «Noore veljo, veeritäge». Rahvaluulõtiidläne Kalkuna Andreas om löüdnü, et koorilaalu tekst om kokko pant neläst rahvalaalust, miä oma olõman Hurda Jakopi «Setokõisi laula» tõõsõn köüten. Edimäne jupp om võet Seto, keskkotus katõst Räpinä ja lõpp ütest Vahtsõliina laalust. Mõni värss…
Tinahavva tulõ Talina suurõl laalupidol ettekanmisõlõ viiemeistre Saarõ Mardi koorilaul «Noore veljo, veeritäge». Rahvaluulõtiidläne Kalkuna Andreas om löüdnü, et koorilaalu tekst om kokko pant neläst rahvalaalust, miä oma olõman Hurda Jakopi «Setokõisi laula» tõõsõn köüten. Edimäne jupp om võet Seto, keskkotus katõst Räpinä ja lõpp ütest Vahtsõliina laalust. Mõni värss…
Karula kihlkunnan peeti pillilaagrit
Minevä nätäl peeti Kaika koolimaja man viiendät Karula kihlkunna latsi pillilaagrit.
«Mu suur unistus om, et muusika jõvvas jälleki lavalaudu päält tagasi kodu, küüki ja elutarrõ, et muusika olnu mi elu loomulik osa. Karula ja Antsla kandin saa joba üteldä kül, et pia…
«Mu suur unistus om, et muusika jõvvas jälleki lavalaudu päält tagasi kodu, küüki ja elutarrõ, et muusika olnu mi elu loomulik osa. Karula ja Antsla kandin saa joba üteldä kül, et pia…
Võlss raha. Turi Kristina pilt
Kaegõ ette, võlss raha!
Väikuil ettevõtjil, kiä suvõl väläüritüsil midägi möövä, tasus saadut rahha kõrraligult üle kontrolli, muido või saia uma kauba iist võlss rahha.
Nii juhtu päält jaanipäivä Sulbi kohvigu pidäjä Noorsalu Indrekuga. Ku tä läts’ jaanipidol teenitüt rahha panka viimä, es võta massin ütte 20eurost rahatähte vasta.…
Nii juhtu päält jaanipäivä Sulbi kohvigu pidäjä Noorsalu Indrekuga. Ku tä läts’ jaanipidol teenitüt rahha panka viimä, es võta massin ütte 20eurost rahatähte vasta.…
Kiilpillimängjide ja -oppajidõ suvõlaagri
Minevä nätäl peeti Verskan 22. üleriigilist nuuri kiilpillimängjide ja -oppajidõ suvõlaagrit.
Timahava oll’ laagrin 130 nuurt kiilpillimängjät üle Eesti ja välämaalt kah. Vanalt Võromaalt olli osalidsõ Põlvast, Võrost ja Räpinäst. Laagrin teivä latsiga tüüd 28 oppajat. Päält pillioppusõ kullõldi loengit, käüti ekskursioonil ja…
Timahava oll’ laagrin 130 nuurt kiilpillimängjät üle Eesti ja välämaalt kah. Vanalt Võromaalt olli osalidsõ Põlvast, Võrost ja Räpinäst. Laagrin teivä latsiga tüüd 28 oppajat. Päält pillioppusõ kullõldi loengit, käüti ekskursioonil ja…
Üts pilt ja tuhat sõnna
Üts pilt pidi ütlemä rohkõmb ku tuhat sõnna. Ja täämbä mul olõki-i muud üteldä.
Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja
Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja
Henningu Malle: väikuidõ latsiga tulõ kõnõlda niisama nigu suurõ inemisega
Timahavanõ Võro liina tiinidemärk otsustõdi anda pikäaolidsõlõ koolioppajalõ Henningu Malle-Hedile. Kõnõlõmi Mallega tsipa oppajatüüst, huvitegemiisist, võro keelest ja elost laembalõ.
Kost Sa peri olõt ja kon olõt tüütänü?
Olõ sündünü Mõnistõn, Mehkamaal. Sääl elli kooni keskkooli…
Kost Sa peri olõt ja kon olõt tüütänü?
Olõ sündünü Mõnistõn, Mehkamaal. Sääl elli kooni keskkooli…
Tegijä ja timä nimi
Väiksest pääst naksi ma ütte-tõist grammatikast taipama. Sai aru, mis om tegijänimi. Tuu oll’ jo armõdu lihtsä: olõja, tulõja, minejä, purõja, pugõja – pääasi, et lõpun olõsi «ja». Meelega mõista, et ma tulõdi miilde hulga ja-lõpuliisi isikiid – kõik kõva tegijä. Mõtõlgõ esi: Kargaja, Umblõja, Leppoja, Piiroja, Muruoja, Süväoja, Saaroja, Pärnoja, Tammoja jne. Unu jutust ma tiise, et Räpinän ollõv kõva tegijä määnegi Vaheoja. Kõnõldas, et kongi ollõv viil Üleaiakargaja –…
Kiri Nöörimaalt
Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.
7. kiri. Suvõ pillakaar ja pido mu hindä seen
Suvi om Eestin väega teküs aig, pall’o tegüsämb ku muu aastaao. Taa om nii lämmi ja valgõ ja nii halusalõ lühkü, tuuperäst tulõ suvõst tävvega mõnno tunda. Välän olõmisõ makõ mõno, kiholasõ ei hiidütä. . . . Pal’as lats aian…
7. kiri. Suvõ pillakaar ja pido mu hindä seen
Suvi om Eestin väega teküs aig, pall’o tegüsämb ku muu aastaao. Taa om nii lämmi ja valgõ ja nii halusalõ lühkü, tuuperäst tulõ suvõst tävvega mõnno tunda. Välän olõmisõ makõ mõno, kiholasõ ei hiidütä. . . . Pal’as lats aian…
Orava vabahussamba kats tähtpäivä
Oravil om hainakuuh kats tähtpäivä kõrraga. 15. hainakuul saa Vabahussõa mälehtüssamba edimädsest vallalõtegemisest 85 aastat ja 30 aastat tõist kõrda vallalõtegemisest pääle taastamist. Nigu iks noidõ sambidõga, olõ-i põnnõv tuu edimäne vallategemine, a samba vahtsõst luumisõ lugu.
Seo aasta võidupühä paraadil Tartoh marssõ…
Seo aasta võidupühä paraadil Tartoh marssõ…
Inne ja peräst
Taa pildi pääl om nätä, määne näkk’ Võro keskliina vana turuplats vällä 2017. aastagal ja määne näge taa vällä parhilla, 2019. aastagal. Otsari Vaido pilt
Priinime lugu: Hääl, Helü
Perekunnanimme Hääl (66 kandjat) om annõt õnnõ Võromaal Kanepin Heisri mõisan ja Saarõmaal Ansõkülä kerigumõisan. Heisrin pandsõ Rothi-praost taa nime joba 1809. aastagal Lauri ja Tillundi pererahvilõ. 1826. aastagal, ku kõigil pidivä jo priinime olõma, panti Heisrist üten tuudu nimi hingekirja ka Jõksi mõisan: Rein Hääl oll’ samal aastagal Jõksi mõisa valda kolinu.
Tassakõistõ levisi Heisri (saksa keeli Neu-Pigant) Hääle hõimu priinimi mitmõlõ paika Eestin. 1854 kolisi Hääle Mihkli Prangli mõisalõ…
Tassakõistõ levisi Heisri (saksa keeli Neu-Pigant) Hääle hõimu priinimi mitmõlõ paika Eestin. 1854 kolisi Hääle Mihkli Prangli mõisalõ…
Tsurgit pulmasüük
Seo om iks tõtõstõ sündünü lugu. Aastat ei mõista üldä, a kolhoosiaig oll’ ja kotus om kesk Osola küllä ja maja om Vidrike-Soekõrdsi tii veeren. Muidogi omma elänigu joba tõsõ.
Lugu oll’ sääne. Perretütär läts’ Võro liina tüüle, löüdse hindäle säält peigmehe. Asi läts’ susisama ja mis muud…
Lugu oll’ sääne. Perretütär läts’ Võro liina tüüle, löüdse hindäle säält peigmehe. Asi läts’ susisama ja mis muud…
Latsõsuu ei võlsi
Ku ma viil lats olli, kõnõl’ taad juttu mullõ mu imä Kiraneni Elga. Konagi nõukaaigu elli Mõnistõ kandin üts perekund: esä, imä ja poig. Poig oll’ tuudaigu ütsä- vai kümneaastanõ. Kõigilõ oll’ teedä, et naanõ aja mõnikõrd salahuisi puskarit ja mehel om registriirmäldä jahipüss. Kotusõpääline miilits tiidse kah, et nii om, a vahelõ võtta es õnnistu ei miist, ei naist.
Miilits küüsse külh üte ja tõõsõ küläinemise käest, a kiäki es kaiba näide…
Miilits küüsse külh üte ja tõõsõ küläinemise käest, a kiäki es kaiba näide…
Tossu Tilda pajatus
Pätile päti palk
Tuu oll’ üts viimätsit vinneaigsit üldlaulupitõ. Võro jaamast vei pikk rong kõik pitto sõitja ütitselt Tal’nalõ, perän tõi kodo tagasi kah.
Inne ku rong pääliinast jäl liikma naas’, trügisi koolitütrigõ vagonihe üts nuurmiis. Näost oll’ nätä, et ausa mõttõ täl joht es olõ. Vahtsõ himolidsõlt ümbre, määndsele lats’kõsõlõ küüdse külge aia. Tälle kõgõ ligembäl saisõ väiku tütrik Fanta-pudõliga. Tuu tütrik jõudsõ ründäjäst ette ja andsõ vopsu pudõliga vasta päti pääd. Peris…
Tuu oll’ üts viimätsit vinneaigsit üldlaulupitõ. Võro jaamast vei pikk rong kõik pitto sõitja ütitselt Tal’nalõ, perän tõi kodo tagasi kah.
Inne ku rong pääliinast jäl liikma naas’, trügisi koolitütrigõ vagonihe üts nuurmiis. Näost oll’ nätä, et ausa mõttõ täl joht es olõ. Vahtsõ himolidsõlt ümbre, määndsele lats’kõsõlõ küüdse külge aia. Tälle kõgõ ligembäl saisõ väiku tütrik Fanta-pudõliga. Tuu tütrik jõudsõ ründäjäst ette ja andsõ vopsu pudõliga vasta päti pääd. Peris…
Muda Mari pajatus
Läti eri
Ma kuuli raadiost, et ansambli Vanaviisi laul tetäs ümbre. Ku siiäni laulti, et ei saa mi läbi Lätildä, sõs nüüd nakkasõ tuud laulu laulma lätläse: «Ei saa mi ilma Eestildä!»
Ku eestläse kõnõlõsõ lätläisist õnnõ tuud, et näil om üts liisna varbas, sõs lätläisil om mi kottalõ terve rida nal’ajuttõ tuust, ku aigladsõ eestläse omma. Näütüses üts: inemise seeh om 90% vedelikku, a eestläse seeh om 90% pidurivedelikku. No tuu tähendäs, et…
Ma kuuli raadiost, et ansambli Vanaviisi laul tetäs ümbre. Ku siiäni laulti, et ei saa mi läbi Lätildä, sõs nüüd nakkasõ tuud laulu laulma lätläse: «Ei saa mi ilma Eestildä!»
Ku eestläse kõnõlõsõ lätläisist õnnõ tuud, et näil om üts liisna varbas, sõs lätläisil om mi kottalõ terve rida nal’ajuttõ tuust, ku aigladsõ eestläse omma. Näütüses üts: inemise seeh om 90% vedelikku, a eestläse seeh om 90% pidurivedelikku. No tuu tähendäs, et…
Maolda nali
Vana mõtsamehe märkraamat
Vana mõtsamiis koolõs är. Kõik tiidvä, et mõtsamehel oll’ üts märkraamat, midä tä eloaig üten kand’ ja vahepääl sinnä sisse kai. Pikä otsmisõ pääle löütäs vihukõnõ üles.
«Oi, no saami teedä hulga vana mõtsamehe tarkuisi,» rõõmustasõ löüdjä. A vihun om kiri õnnõ edimädse lehe pääl ja tuudki kats rita:
Lühkü nõgla – kuus.
Pikä nõgla – petäi.
Vana mõtsamiis koolõs är. Kõik tiidvä, et mõtsamehel oll’ üts märkraamat, midä tä eloaig üten kand’ ja vahepääl sinnä sisse kai. Pikä otsmisõ pääle löütäs vihukõnõ üles.
«Oi, no saami teedä hulga vana mõtsamehe tarkuisi,» rõõmustasõ löüdjä. A vihun om kiri õnnõ edimädse lehe pääl ja tuudki kats rita:
Lühkü nõgla – kuus.
Pikä nõgla – petäi.
Parm tsuskas: Laulupidolõ!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
