Film tugõvist külänaisist
Lõuna-Eestin om üts külä, kon ütski miis ei elä niikavva, et nännü uma 40. aasta sünnüpäivä. Tuuperäst omma naasõ pia kõik maatüü hindä kätte võtnu ja mehe närvetüse. Säänest luku jutustas Vahtsõn-Roosan ja Haanimaal üles võet vahtsõnõ lühkü film «Virago».
Pääle tuu, et kõik film om…
Pääle tuu, et kõik film om…
Tegüsä kodanigu tege rõõmsas hää kogokund
Minevä nätäl tunnustõdi Võro maakunna tegüsämpi inemiisi ja ütisüisi. Maakunna tegüsämbäs kodanikus 2019. aastagal valiti Karula kihlkunnan Kaika kandin toimõndav Freibergi Lilian.
Kõgõ suurõmb «aktivistitegevüs» om Lilianil Kaika seldsimaja tegemiisi kõrraldaminõ. Kaika vanan koolimajan Kaikamäel käävä kuun latsi ansambli, Kaika kuur, omma…
Kõgõ suurõmb «aktivistitegevüs» om Lilianil Kaika seldsimaja tegemiisi kõrraldaminõ. Kaika vanan koolimajan Kaikamäel käävä kuun latsi ansambli, Kaika kuur, omma…
Tunnustusõ saanu kultuurikõrraldaja
29. märdikuul tunnustõdi Põlva maakunna silmäpaistvit ettevõttit ja seldsielo vidäjit. Tiitli «Põlva maakunna sädeinemine 2019» anti Räpinä kandi kultuurikõrraldajalõ Trumsi Margele.
Trumsi Marge om Ruusa ja Räpinä kandin kultuuriello vidänü 30 aastakka, kõrraldanu ettevõtmiisi ja suvõlavastuisi. Marge löüd, et tankandin asju vitä avitas täl…
Trumsi Marge om Ruusa ja Räpinä kandin kultuuriello vidänü 30 aastakka, kõrraldanu ettevõtmiisi ja suvõlavastuisi. Marge löüd, et tankandin asju vitä avitas täl…
Põlitsidõ kiili aastaga lõpu tsõõriklaud
2019. aastak oll’ kuulutõt üleilmalidsõs põlitsidõ kiili aastagas. 16. jõulukuul peetäs Karilatsi vabaõhumuusõumin kokkovõtva tsõõriklaud, kon kõnõldas mi kandi põlitsidõ kiili täämbädsest saisust. Ligemb teedüs meiliaadrõsi info@uralic.org päält.
UL
UL
Võro talvõfestival kõnõlõs vana ao as’ost
Võrol Kandlõ kultuurimajan peetäs 5.–7. joulukuul latsilõ ja perrile mõtõldut talvõfestivaali. Saa kaia tiatrit, meisterdä ja jõulukuust ehti.
Ligembät teedüst saa kaia internetin kodolehe vorukannel.ee päält.
UL
Ligembät teedüst saa kaia internetin kodolehe vorukannel.ee päält.
UL
Ma osta nii, et maa om must!
Minevä riidi peeti mi maal kah suurõ larmiga musta riidit. Ma ei tiiä täpsele, mis päiv tuu sääne om, vist kostki Ameerigamaalt peri suur müümisepido, kon meelütedäs inemiisi iks inämb asju ostma. A taa ei olõ viil kõik! Tulõman om jõuluaig, mis kah päämidselt äri,…
90 aastakka Kõivu Madissõ sündümisest
5. jõulukuul saa 90 aastakka tunnõt kirämehe, filosoofi ja füüsiku Kõivu Madissõ (1929–2014) sündümisest. Täämbädse Uma Lehe märgotusõküle pääl püvvämi märki Kõivu Madissõ tähtsüsest ja tähendüsest, toda võro keele ja kultuuri mättä otsast. Tsipakõsõ toomi är ka sündmüisi ja asjo, miä Madissõ…
Madissõ sisemädsest sunnist luudu näütemängu omma suurõmba ku lihtsäle hää teksti
Edimäst kõrda puttu ma Kõivu Madissõ luuduga kokko aokirä Akadeemiä kaudu, ku sääl ilmu kunagi Madissõ tekst päälkiräga «Meil aiaäärne tänavas. Analüüs».
Tuu herät’ mu seen suurõ poolõhoitmisõ ja avvustusõ. Tiatrikooli aigu sai…
Tuu herät’ mu seen suurõ poolõhoitmisõ ja avvustusõ. Tiatrikooli aigu sai…
Võrokõisi Vargamäe
Mi, võrokõisi Vargamäe om Kõivu Madissõ luud Põlva-lähküne Pekri talo, kon 20. aastasaa alostusõn eläs kuvvõlatsõlinõ pere, kiä om taha Kiuma ja Tännässilmä külä piiri pääle talokotussõ ostnu. Pere olõ-i peris harilik. Esä Jakob om ka pekri ja nii küdsetäs saia ja leibä, midä viiäs müügile Põlvahe ja Võrolõ.
Talolatsõ tahtva oppi, koolin kävvü, iks ütest tõistõ, ministeeriümikoolist gümnaasiummi, gümnaasiumist maamõõtjidõ kuuli, maamõõtjidõ koolist ülikuuli. A miä nii talost saa, kiä saa…
Talolatsõ tahtva oppi, koolin kävvü, iks ütest tõistõ, ministeeriümikoolist gümnaasiummi, gümnaasiumist maamõõtjidõ kuuli, maamõõtjidõ koolist ülikuuli. A miä nii talost saa, kiä saa…
Pinnest ja ütiskunnast läbisegi
Eesti aokirändüs om hindäle vabatahtlikult võtnu ütiskunna ketipini nime ja paistus tuu üle esiki uhkõ olõvat. Üts prantsusõ kuning ollõv kunagi ütelnü: «Riik – tuu olõ mina!» Küländ tagasihoitlik ütelüs; miis es tulõ praalma, et ütiskund – tuu olõ mina. Täämbädsen Eestin paistus ollõv…
Bergmanni Karille vehverkoogi
Urvastõ kandi käsitüümeistri Bergmanni Karille tege päämidselt rahvuslikku käsitüüd ja Vana-Võromaa rahvarõivit, kuda kangast ja juhendas käsitüütsõõri. A aig-aolt miildüs tälle ka tortõ ja kuukõ kütsä. No, innejõulu aol pakk tä ka iloside võrokeelitside pühhisuuvõga vehverkuukõ.
«Pühädesuuvõga vehverkuukõ ole tennü joba mitu aastat, a minevä aasta…
«Pühädesuuvõga vehverkuukõ ole tennü joba mitu aastat, a minevä aasta…
Märdikuu oll’ Võro latsiaian Sõlõkõnõ perimüst täüs
Märdikuu om rikas ummi tähtpäivi poolõst ja latsiaid om kõgõ olnu kotus, koh peetäs rahvakallendri päivi, mis toova vällä uma kodokandi põlist kiilt, kultuuri ja kombit.
Süküs om kõgõ pümmemb aig, a tuust huulmada sai märdikuust Sõlõkõsõ latsiaiah peris…
Süküs om kõgõ pümmemb aig, a tuust huulmada sai märdikuust Sõlõkõsõ latsiaiah peris…
Maahaina võim. Perämäne jago
Et ravivist maahainust api saia, seletä näide pruukmisõ viise.
Keedüs
Panõ kaussi rohohaina, vala kuum vesi pääle ja tambi peenikeses nigu pudõr. Rohoputro võit panda haigõ kotusõ pääle. Mähi kinni, nii et är ei sata. Näütüses jakkõ pääle või panda lämmind majoraaniputro ja paistusõlõ külmä salveiputro.
Mähüs
Kõgõpäält tetäs tõmmis, minkjaos võetas rohohainu, pandas kuum vesi pääle ja lastas tunn aigu tõmmada. Sis kurnatas ja jahutõdas. Saad vedeligu sisse hämmätäs rätt vai…
Keedüs
Panõ kaussi rohohaina, vala kuum vesi pääle ja tambi peenikeses nigu pudõr. Rohoputro võit panda haigõ kotusõ pääle. Mähi kinni, nii et är ei sata. Näütüses jakkõ pääle või panda lämmind majoraaniputro ja paistusõlõ külmä salveiputro.
Mähüs
Kõgõpäält tetäs tõmmis, minkjaos võetas rohohainu, pandas kuum vesi pääle ja lastas tunn aigu tõmmada. Sis kurnatas ja jahutõdas. Saad vedeligu sisse hämmätäs rätt vai…
Priinime lugu: Kallus
Seol nimel om täämbädsen Eestin 69 kandjat. Taad panti mitman paigan ja võeti ka eestistämisel, a või usku, et Vahtsõliinast peri suguvõsa om kõgõ suurõmb. Vahtsõliinan panti seo nimi u 1820 Misso kandi tuuaolidsõn Laasi talun ja Saagri külän parhillatsõn Haanin. Haani Kallastõ külän panti Kallas, tuud muiduki külänime perrä, a külänimi umakõrda om saad vanast edenimest, mitte (mäe)kaldõst. Ka Kasaritsan pant Kallasse tulõ edenimest.
1638 oll’ edenimi Kallus elun viil Põlvan:…
1638 oll’ edenimi Kallus elun viil Põlvan:…
Üle väidseterä
Mu edimäne tüükotus oll’ Luutsniku koolin. Sääl tüüt’ tuukõrd pall’u nuuri. Tuu oll’ illus aig: kõkkõ sai tettüs süämest tävve rinnaga. Takastperrä mõtõldõn oll’ tuu aig nigu kuldsõ libliga lindaminõ keväje.
Nigu elun õks, om kõgõ ilusa kõrval sääntsit asju, midä ei tahassigi miilde tulõta, a nuu andva…
Nigu elun õks, om kõgõ ilusa kõrval sääntsit asju, midä ei tahassigi miilde tulõta, a nuu andva…
Musta värvi ülikunnast
Mu miis Uunu lõpõt’ 1967. aasta jõulukuun EPA kooli. Tuukõrd oll’ ontlik, et aktusõlõ papõrd kätte saama minti mustan ülikunnan.
Ostsõmi jupi musta rõivast ja Uunu vei tollõ joba septembrikuun rätsepä kätte. Sai viil kõvastõ kittä, et mõni ullikõnõ tuu rõiva paar päiva varõmb ja taht ruttu kätte saia.
Edesi ütel’, et ega tiä õkva täämbä kül tegemä nakka-i, aigu om, äkki võtt Uunu kaalu maaha vai manu. Kutsõ kuu vai puultõsõ…
Ostsõmi jupi musta rõivast ja Uunu vei tollõ joba septembrikuun rätsepä kätte. Sai viil kõvastõ kittä, et mõni ullikõnõ tuu rõiva paar päiva varõmb ja taht ruttu kätte saia.
Edesi ütel’, et ega tiä õkva täämbä kül tegemä nakka-i, aigu om, äkki võtt Uunu kaalu maaha vai manu. Kutsõ kuu vai puultõsõ…
Tossu Tilda pajatus
Märdikuu tsukõlus
Seo jutu kõnõl’ mullõ tutva Kasaritsa naanõ. Ütel nädälivahetusõl käveva nä mehega kotost tsipa kavvõmbal välän. Kodo tagasi sõitõn vei tii Lasva järve mano. Nä mõtli ujoma minnä.
Ujomisrõivit üten es olõ, a sai ilma kah. Vesi tundu edeotsa jahhe, a vii seen kattõ külmätunnõ är. Õhk oll’ lämmi, uma 10 kraati plussin. Naanõ pand’ tähele, et purdõ pääl olli kellegi suurõ likõ jalajäle – kiäki oll’ inne näid tsukõlnu.
Sis näkk’…
Seo jutu kõnõl’ mullõ tutva Kasaritsa naanõ. Ütel nädälivahetusõl käveva nä mehega kotost tsipa kavvõmbal välän. Kodo tagasi sõitõn vei tii Lasva järve mano. Nä mõtli ujoma minnä.
Ujomisrõivit üten es olõ, a sai ilma kah. Vesi tundu edeotsa jahhe, a vii seen kattõ külmätunnõ är. Õhk oll’ lämmi, uma 10 kraati plussin. Naanõ pand’ tähele, et purdõ pääl olli kellegi suurõ likõ jalajäle – kiäki oll’ inne näid tsukõlnu.
Sis näkk’…
Muda Mari pajatus
Roti veivä kapstaravva är
Ma kuuli raadiost, et roti seivä är riigi tähtsä juhtmõ. Nii es saa inemise inämp puutriretseptiga rohtõ osta.
Nüüd olõs valitsusõl paras aig tetä üts tüükogo, kiä kaessi üle, midä nuu võhru iks kõrda saadiva. Äkki saassi nälädse roti saata noidõ inemiisi mano, kiä tüküse internetih tõisi sõimama ja ähvärdämä. Nuu võhru olõssi sõs nigu narkopini, kiä tundva är kaabli, midä pite sõim ja roppusõ liigussõ. Ja jürävä õnnõ säändsit…
Ma kuuli raadiost, et roti seivä är riigi tähtsä juhtmõ. Nii es saa inemise inämp puutriretseptiga rohtõ osta.
Nüüd olõs valitsusõl paras aig tetä üts tüükogo, kiä kaessi üle, midä nuu võhru iks kõrda saadiva. Äkki saassi nälädse roti saata noidõ inemiisi mano, kiä tüküse internetih tõisi sõimama ja ähvärdämä. Nuu võhru olõssi sõs nigu narkopini, kiä tundva är kaabli, midä pite sõim ja roppusõ liigussõ. Ja jürävä õnnõ säändsit…
Jõvvu veenü vanadus
Üts vanamiis kitt tõsõlõ:
«Ku ma viil nuur olli, oll’ mul nii kõva riist, et vaivalt jõudsõ katõ käega alla tsurmi!»
«A kuis sis nüüd om?» küsüs kullõja.
«Kah’os olõ-i inämb kässi seen säänest rammu,» jääs uhkustaja kurvas.
«Ku ma viil nuur olli, oll’ mul nii kõva riist, et vaivalt jõudsõ katõ käega alla tsurmi!»
«A kuis sis nüüd om?» küsüs kullõja.
«Kah’os olõ-i inämb kässi seen säänest rammu,» jääs uhkustaja kurvas.
Parm tsuskas: nilbõ huulits
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
