Võro keele Näoviho-rühmän 10 000 liigõt
Ütismeediäplatvormin Facebook om rühmän «Võro kiil» joba päält 10 000 huvilidsõ.
«Huvi Näoviho võro keele rühmä vasta näütäs muidoki huvvi võro keele vasta,» seletäs rühmä vidäjä Jüvä Sullõv. Viil om rühmä suur nummõr timä meelest märk tuust, et seo ilma aigu eläse…
«Huvi Näoviho võro keele rühmä vasta näütäs muidoki huvvi võro keele vasta,» seletäs rühmä vidäjä Jüvä Sullõv. Viil om rühmä suur nummõr timä meelest märk tuust, et seo ilma aigu eläse…
Seldilidse var’opaigast
Om kuulda, et nüüd, ku välästpuult koto seltsi otsi ei lubata, pruukva pall’o inemise võimalust tuvva seldsiline kodo. Nii om mõni eläjide var’opaik kogoni peris tühäs jäänü.
Varjupaikade MTÜ Võro var’opaiga juhataja Rehemetsa Relika ütel’, et viimätside nädälide joosul om huvi näide kostiliidsi vasta tõtõstõ…
Varjupaikade MTÜ Võro var’opaiga juhataja Rehemetsa Relika ütel’, et viimätside nädälide joosul om huvi näide kostiliidsi vasta tõtõstõ…
Aasta Helüaita!
Aasta iist sai avaligus internetikodoleht helüait.ee, kost saa kullõlda esisugumast võrokeelist matõrjaali. Midä om aastaga valmis jõutu ja määndse plaani omma edesi, seletäs kodolehe tegemise vidäjä Laanõ Triinu.
«Aastak aigu om nüüd olnu olõman Helüait, kotus, kon om võrokeelist kullõmist rohkõmb, ku kongi muial varramba om olnu. Helüait…
«Aastak aigu om nüüd olnu olõman Helüait, kotus, kon om võrokeelist kullõmist rohkõmb, ku kongi muial varramba om olnu. Helüait…
Oodõtas Hurda-preemiä kandidaatõ
Viil mõni päiv, kooni 14. mahlakuuni saa esitä Hurda Jakobi rahvuskultuuri avvohinna kandidaatõ. Timahava suvõl andas seo avvohind vällä 30. kõrd ja avvohinna saajit om kats: üts, kiä silmä paistnu ummi tegemiisiga Põlva maakunnan, ja tõõnõ, kiä üle Eesti silmä paistnu.
Kandidaatõ saa esitä egäüts, tuujaos tulõ saata Põlva rahvaharidusõ seltsile (Kesk 16, 63308 Põlva, vai e-postiga polva.rhs@mail.ee) vaban vormin kiri. Teedüst saa telefoni 5190 4396 päält.
UL
Kandidaatõ saa esitä egäüts, tuujaos tulõ saata Põlva rahvaharidusõ seltsile (Kesk 16, 63308 Põlva, vai e-postiga polva.rhs@mail.ee) vaban vormin kiri. Teedüst saa telefoni 5190 4396 päält.
UL
Defitsiit
Vinne ao lõpun es olõ poodist suurt midägi saia. Osa kaupa müüdi leti alt noilõ, kinkal oll’ tutvuisi. Tuud kaupa, minkast puudus oll’, kutsuti defitsiidis.
Mu latsõpõlvõn oll’ kõgõ defitsiitsemb kaup banaan. Ütekõrra siski meile Pihkva liinast tuud banaani tuudi. Maidsi ja tundsõ hinnäst väega petetült: oll’ sääne rohilinõ, nätske…
Mu latsõpõlvõn oll’ kõgõ defitsiitsemb kaup banaan. Ütekõrra siski meile Pihkva liinast tuud banaani tuudi. Maidsi ja tundsõ hinnäst väega petetült: oll’ sääne rohilinõ, nätske…
Jutt piirivelli vaihõl
Nüüd sõs om olõman Setomaa vald. Egäl tõtõdsõl Võromaa mihel vai naasõl om seost õnnõ hüä miil. Kõik setokõisi nulga, midä sai, omma nüüd valitsõmisõ mõttõn ütenkuun. Taa pand muidoki märkmä, net kona tulõ tuu aig, ku mi Võromaa olõs tävvega üten piirin, olga taa nimes…
Kiri Võrolt. Kevväi süämen
Põh’amaa keväjäl om väega esieräline lumm ja vägi. Seolõ andva kinnitüst ka pall’o vällämaalasõ, kiä mi keväjät edimäst kõrda tunda saava. Seo hõng, miä kõrraga õhun hõl’os, ku lumi om sulanu ja vii juuskva, tege imeht. Määnegi meist suurõmb jõud seon keväjän ütles kõgõ…
Võtami lehmä ja tsia?
No om mitman seitungin juttu ollu, et nälg või olla ussõ iin. Üten lehen oll’ ildaaigu õkva mitu juttu tuust, et ku tõpratalitaja ja kõik nuu, kiä söögikraamiga tüütäse, haigõs jääse, sis ommaki poodi tühjä. Tan või kõkkõ olla, nigu ütel’ aastõid tagasi üts külämiis, kiä…
Kultuuriministri Võromaalt
Parhillanõ kultuuriministri OTI ANNELI om Võromaal tunnõt inemine. Nii ei päse tä ka seod intervjuud andma tullõn poodi iin aigu parras tegevide nuurmiihi teretämisest. Ei olõ ka midägi imehtä: Anneli om aastit Võromaal poliitikan üten löönü ja tuu om tedä veenü suurdõ poliitikalõ. Kõnõlõmi timäga…
Kümme kleiti. 6. kleit
Kuvvõnda kleidi ummõl’ mullõ Tarton naabrinaanõ Meeri ja tuu oll’ mul viil ildaaigu alalõ. Olli kleidi umblõmisõ aigu nuur ja siuhkõ. Ku umblõja tahtsõ ummõluisi vaihõlõ perrälaskmisõs ruumi jättä, ütli, et ei olõ vaia. Ma ei lää kunagi paksos ja käü seo kleidiga viil kavva. Prõlla…
Priinime lugu: Kaaver
Seod nimme kand täämbädsen Eestin 86 inemist. 27 inemisel om sama nimi vanan kiräviien Kaver. Nimi tegüsi katõn kotussõn. Rannu mõisan Tartumaal panti Kawer Savi külä Kaavre talu perrä. Kaawre Hans oll’ olnu esäs kolmõlõ pojalõ, kiä nime edesi vei, a keriguraamatun omma kirän ka Kaavre Jaani läsk ja Kaavre Jüri tütär. Täämbädses kaonu talunimi sai algusõ 1731. aastagal, ku Räpinält Randu om vahetet talupoig Kalwere Hans Peter.
Põlva kihlkunna Peri mõisan…
Põlva kihlkunna Peri mõisan…
Käü võrokiilne Vikipeediä artiklivõistlus
Artiklivõistlust «Kesk- ja Hummogu-Euruupa kevväi» peetäs 2021. aastagal võro Vikipeediän edimäst kõrda. Võistlus om hää võimalus võrokeelist vapa võrgoentsüklopeediät inemiisile tutvusta ja kutsu näid üten lüümä – Vikipeediät saa egäüts tävvendä.
Võistlust peetäs kooni 31. lehekuu pääväni. Parõmbilõ kirotajilõ omma vällä pantu avvohinna. Avvohinnafond om 500 eurot.
Võistlusõlõ oodõtas inemiisi kirotama vahtsit artikliid Võromaa, Kesk- ja Hummogu-Euruupa maiõ, näide kultuuri, poliitiga, ütiskunna, aoluu ja täämbädse päävä kotsilõ. Võistlust…
Võistlust peetäs kooni 31. lehekuu pääväni. Parõmbilõ kirotajilõ omma vällä pantu avvohinna. Avvohinnafond om 500 eurot.
Võistlusõlõ oodõtas inemiisi kirotama vahtsit artikliid Võromaa, Kesk- ja Hummogu-Euruupa maiõ, näide kultuuri, poliitiga, ütiskunna, aoluu ja täämbädse päävä kotsilõ. Võistlust…
Abi tulõ egäle esimuudu
Mul om üts ummamuudu sugulanõ. Päält säitsmekümnene vanaherrä Jaan, kellega om siin ilman imelikkõ asju juhtunu. Mõnõst imelikumbast tii ma juttu.
Umal aol lõpõt’ Jaan EPA, opsõ maaparandajas. Tä oll’ kõva pillimiis, jahi- ja kalamiis, võtsõ naasõ, sai kats last. Kõik olõs olnu häste, a tervüs…
Umal aol lõpõt’ Jaan EPA, opsõ maaparandajas. Tä oll’ kõva pillimiis, jahi- ja kalamiis, võtsõ naasõ, sai kats last. Kõik olõs olnu häste, a tervüs…
Tossu Tilda pajatus
Poliitigu suka
Ku Eesti riik oll’ vahtsõst luudu, oll’ elu viil küländ vaenõ. Kinkal päälenakkamist rohkõmb, naksi tassakõstõ ärri ajama. Sis tekkü edimädse turismitalu kah. Poliitiku, kes küländ sakõstõ maakundõ piten sõidi, tahtsõ liina võõrastõmajju asõmõl üüd turismitalun olla – ilosa luudusõ, värski õhu ja kimmä kõtutävve peräst. Nii astõ ütte Haani turismitallu ütes üüs sisse tuuaignõ pääministri Kallasõ Siim uma kaaskunnaga.
Ku seltskund hummogu är oll’ lännü, avast’ talopernaanõ, et poliitik om suka…
Ku Eesti riik oll’ vahtsõst luudu, oll’ elu viil küländ vaenõ. Kinkal päälenakkamist rohkõmb, naksi tassakõstõ ärri ajama. Sis tekkü edimädse turismitalu kah. Poliitiku, kes küländ sakõstõ maakundõ piten sõidi, tahtsõ liina võõrastõmajju asõmõl üüd turismitalun olla – ilosa luudusõ, värski õhu ja kimmä kõtutävve peräst. Nii astõ ütte Haani turismitallu ütes üüs sisse tuuaignõ pääministri Kallasõ Siim uma kaaskunnaga.
Ku seltskund hummogu är oll’ lännü, avast’ talopernaanõ, et poliitik om suka…
Muda Mari pajatus
Kilplus eläs edesi
Ma kuuli raadiost, et Eestimaal lupa põhisäädüs ull’ olla. Nii omma kilplasõ jäl ümbre käümä naanu. Ku papa Kreutzwald umal aol näist jutu kirja pand’, sõs jo olli säändse ummamuudu inemise olõmah.
Ma arva, et kilplasõ ommaki nuu, kiä kõnõlõsõ, et saisva esi mõtlõmisõ iist. Et ku säädüisi ei täüdä ja tõisi inemiisiga ei arvõsta, sõs olõt uma pääga mõtlõja. Ja ku usut kõkkõ, midä Mol’oraamat kirotas vai naabrimiis ütles, sõs…
Ma kuuli raadiost, et Eestimaal lupa põhisäädüs ull’ olla. Nii omma kilplasõ jäl ümbre käümä naanu. Ku papa Kreutzwald umal aol näist jutu kirja pand’, sõs jo olli säändse ummamuudu inemise olõmah.
Ma arva, et kilplasõ ommaki nuu, kiä kõnõlõsõ, et saisva esi mõtlõmisõ iist. Et ku säädüisi ei täüdä ja tõisi inemiisiga ei arvõsta, sõs olõt uma pääga mõtlõja. Ja ku usut kõkkõ, midä Mol’oraamat kirotas vai naabrimiis ütles, sõs…
Maolda nali
Rahvaluulõkorjaja haanimehe puul
Ütskõrd trehväs’ nuur naistõrahvas, rahvaluulõkorjaja, haanimehe poolõ. Tuu kõnõl’ egäsugumast vana-ao tarkust ja vei lõpus külälidse moro pääle ringkäügile.
Ku tsõõr ümbre valduisi sai tettüs, küsse haanimiis tütärlatsõlt: «A kas sa tiiät, mille ma kõrdagi kura jalaga viilumpi es astu?» Tütärlats mõtõl’, et tiiä-ei, mis vanarahvatarkus tuu jäl om, ku haanimiis lõpus vällä prahvat’: «Mul om kura seerigu seen mulk!»
Ütskõrd trehväs’ nuur naistõrahvas, rahvaluulõkorjaja, haanimehe poolõ. Tuu kõnõl’ egäsugumast vana-ao tarkust ja vei lõpus külälidse moro pääle ringkäügile.
Ku tsõõr ümbre valduisi sai tettüs, küsse haanimiis tütärlatsõlt: «A kas sa tiiät, mille ma kõrdagi kura jalaga viilumpi es astu?» Tütärlats mõtõl’, et tiiä-ei, mis vanarahvatarkus tuu jäl om, ku haanimiis lõpus vällä prahvat’: «Mul om kura seerigu seen mulk!»
Parm tsuskas: ragomisõrahu
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
