Rahvuseepos «Kalõvipoig» tull’ vällä võro keelen
Eesti rahvuseepos om no raamadu kujol vällä antu ka võro keelen. Kreutzwaldi «Kalõvipuja» pand’ võro kiilde rahvalaulutundja Kalla Urmas, pildi tekk’ kunstnik Kuusingu Toomas. Vahtsõ raamadu and’ vällä Võro instituut.
«Tuust om kõnõldu jo aastit, et ku Kreutzwald elli Võro…
«Tuust om kõnõldu jo aastit, et ku Kreutzwald elli Võro…
Lavakunstikooli lõunaeesti lavakõnnõkava Võrol ja Tarton
Eesti muusiga- ja tiatriakadeemiä lavakunstikooli lõpõtajidõ lõunaeestikeeline kava «Abc-kiräoppusõst Traadi Matsi ja Shakespeare’i Williamini» tulõ ettekandmisõlõ 12. urbõkuul kell 17 Võro Kandlõ väikun saalin ja 13. urbõkuul kell 16 Tarton Eesti Rahva Muusõumi tiatrisaalin.
Lavakunstikooli tõõsõ kursusõ tudõngi tüüti minevä sügüse lõunaeesti kiiliga, et nä olnu päält kooli lõppu valmi mängmä ka mitte õnnõ tal’na keelen. No omma nä ettekandmisõs valmis saanu lõunõeesti keelen…
Lavakunstikooli tõõsõ kursusõ tudõngi tüüti minevä sügüse lõunaeesti kiiliga, et nä olnu päält kooli lõppu valmi mängmä ka mitte õnnõ tal’na keelen. No omma nä ettekandmisõs valmis saanu lõunõeesti keelen…
Timahavadsõ Hindätiidmise avvohinna
Võro instituut and ütenkuun Vana-Võromaa umavalitsuisiga 2012. aastagast pääle vällä Hindätiidmise avvohinda, minka kitetäs nii pikäaolist tüüd võro keele ja meele püsümise hääs ku ka vahtsit ettevõtmiisi uma hoitmisõ tsihin.
Kuvvõndat kõrda vällä antava Hindätiidmise avvohinna saava Võro latsiaid Sõleke, Põlva Jakobi Kuul, folklooriandsambli…
Kuvvõndat kõrda vällä antava Hindätiidmise avvohinna saava Võro latsiaid Sõleke, Põlva Jakobi Kuul, folklooriandsambli…
Uma Lehe päätoimõndaja om edesi Rahmani Jan
Uma Lehe toimõndusõ kolleegium otsust’, et lehe päätoimõndaja tüüd tege edesi Rahmani Jan, kiä om lehte toimõndanu ka perämdädsel viiel aastal.
Otsus tetti konkursi tulõmuisi perrä. Ka vahtsõ lepingu tege lehe välläandja tsihtasotus Kultuurileht päätoimõndajaga viies aastagas. Uma Leht om võrokeeline…
Otsus tetti konkursi tulõmuisi perrä. Ka vahtsõ lepingu tege lehe välläandja tsihtasotus Kultuurileht päätoimõndajaga viies aastagas. Uma Leht om võrokeeline…
Ukraina hääs!
Parhilla tahtva pall’o avita sõa käen kannatavit Ukraina inemiisi. Kõgõ täpsempä teedüst avitamisõ kotsilõ löüd kodolehe ukrainaheaks.ee päält. Sinnä om kokko kor’at teedüs, kohe annõta, kuimuudu priitahtligus minnä, hädäliidsile üümajja pakku jne.
Võromaal toimõndas ukrainlaisi avitamisõga MTÜ Saagu Parem Võro liinan polikliinigu majan. Näide Näoraamadu lehe päält…
Võromaal toimõndas ukrainlaisi avitamisõga MTÜ Saagu Parem Võro liinan polikliinigu majan. Näide Näoraamadu lehe päält…
(pallõminõ / Harkiv)
jää ello, õnnõgi, pallõ, jää ello.
ma tii su tutvas uma kutskaohto piniga.
ma tii su tutvas uma kütse nurmõga
hõlmikpuuga pargin, tütre kokkovoldit Totoroga.
jää ello, õnnõgi, pallõ, jää ello.
ütskõrd tulõva jäl hellä ja hõngava üü…
ma tii su tutvas uma kutskaohto piniga.
ma tii su tutvas uma kütse nurmõga
hõlmikpuuga pargin, tütre kokkovoldit Totoroga.
jää ello, õnnõgi, pallõ, jää ello.
ütskõrd tulõva jäl hellä ja hõngava üü…
Vabahus ei püsü esihindäst
Seo aastak om Kodotütride ütisüse 90 juubõli aastak. Tuuga köüdüsseh om aastaga joosul pall’o ettevõtmiisi, koh saa märgota, mis joba tettü, kohepoolõ edesi liiku ja midä viil parõmbahe tetä.
Tuu ei olõ parhilla vast inämb määnegi vahtsõnõ teedüs, et kodotütre kammandasõ Kaitsõliidu man ja nuuriütisüseh saava…
Tuu ei olõ parhilla vast inämb määnegi vahtsõnõ teedüs, et kodotütre kammandasõ Kaitsõliidu man ja nuuriütisüseh saava…
Vabahus ei püsü esihindäst
Seo aastak om Kodotütride ütisüse 90 juubõli aastak. Tuuga köüdüsseh om aastaga joosul pall’o ettevõtmiisi, koh saa märgota, mis joba tettü, kohepoolõ edesi liiku ja midä viil parõmbahe tetä.
Tuu ei olõ parhilla vast inämb määnegi vahtsõnõ teedüs, et kodotütre kammandasõ Kaitsõliidu man ja nuuriütisüseh saava…
Tuu ei olõ parhilla vast inämb määnegi vahtsõnõ teedüs, et kodotütre kammandasõ Kaitsõliidu man ja nuuriütisüseh saava…
Topõltkingitüs
Tšaikovski ballett «Luiki järv» om ainus, midä ma mitmid kõrdu kaeman olõ käünü. Lääsi viilgi, ku õnnõ olõsi. Kats kõrda om tuu lavaluuga juhtunu midägi eräkõrralist.
Edimäne om sääne. Olli piledi saanu rõdu pääle. Istsõ, ilust lummatu, ja kõrraga kai: tsill’ukõisi luigõkõisi ei olõ rian neli! Näid om…
Edimäne om sääne. Olli piledi saanu rõdu pääle. Istsõ, ilust lummatu, ja kõrraga kai: tsill’ukõisi luigõkõisi ei olõ rian neli! Näid om…
Vittnäss
Mul es olõ õrna aimugi, midä tuu tähendäs. Koolin, ka korgõmban koolin es opata. Küsse sis noorõmba põlvkonna käest. Sellätedi, et tuu om noidõ jaos, kiä kotun ei viisi lillegi liiguta, kõnõlõmada sitaviglast vai vikatist (trimmerist). Et liigutasõ sis tühält, ilma et olõs peijü võtnu tuu lille. Vai vikadi,…
Tõsõ kundi otsast. Maaelo väärtüs
Harilikult ma võõridõ telefoninumbridõ päält kõnnit vasta ei võta, a mõni päiv tagasi võti. Kinä helüga nuurmiis selet’, et ost kokko maid ja mõtsu. Tahtsõ tetä mu esätalo ostmisõs hinnapakmist. Ütli tälle, et tuu ei olõ kül müvvä, a ku kõrraga raha lavva…
Käümises tettü seerigu
Pikk ja väega luminõ talv om otsa saaman ja tuuga üten ka tarõn mol’otamisõ aig. Tulõ seerigu vällä otsi!
Ku naabridõ man joba veidü murru paistus ja imämõisan maakunna tõsõn otsan lumõlilli häitsemä säädvä, sis mu kotun om viil sükäv talv. Sükäv sõna kõgõ õgvõmban mõttõn,…
Ku naabridõ man joba veidü murru paistus ja imämõisan maakunna tõsõn otsan lumõlilli häitsemä säädvä, sis mu kotun om viil sükäv talv. Sükäv sõna kõgõ õgvõmban mõttõn,…
Aitüma muijal eläväile eestläisile!
Tuust om mitukümmend aastaiga, ku üts edimätse Eesti Vabariigi aigu koolin käünü vanaproua tunnist’, et külh om hää kullõlda nuide inemiisi eesti kiilt, kiä siist nelläkümnendäil aastõil üle maailma pakku lätsi, aga võõra keele kõrval ka uma alalõ jätti ja latsilõgi opassi. Et ku küllä tulõva ja naidega juttu ajat, sis kuulõt sääntseid sõnnu, medä mi enämb nigu ei mäletägi. Taal tull’ miilde sõna «pruukma» tarvitamise asõmal, aga…
Priinime lugu: Pruuli
Seol nimel om Eestin 226 kandjat. Vanan kiräviien kirotõdi Pruli, ka taal nimekujul om seoilmaaigu 19 kandjat. Nime tegünemise kotussit om umbõs 12. Sama sõna nimekäänüssen Pruul om perekunnanimes 419 inemisel ja tegünemise kotussitki om rohkõmb, egäl puul üle Eesti.
Pruuli nimi om eesti keelen inämbäste tõsõn välten, a võrukeeline välläütlemine om kolmandan välten [`pruuli]. Täpsäle ei tiiä, kas sääne välläütlemine *pruuli võisõgi olla sõna tähendüsen ’ollõpruulja’ nimekäänüsse kuju. Egäl juhul just…
Pruuli nimi om eesti keelen inämbäste tõsõn välten, a võrukeeline välläütlemine om kolmandan välten [`pruuli]. Täpsäle ei tiiä, kas sääne välläütlemine *pruuli võisõgi olla sõna tähendüsen ’ollõpruulja’ nimekäänüsse kuju. Egäl juhul just…
Päädpiten sängüpähütsin kinni
Silmi ette kerküs jäl üts makus-vallus mälehtüs. Nigu olõs tuu eelä juhtunu. Ummõtõ lahutas meid tollõst aost päält säitsmekümne aasta. Nii jäämi mi umma latsõpõlvõ elopäivi lõpuni.
Imä pidi kotost kohegi minemä. Essä es olõ kah koton. Õnnõ ma ja sõsarakõnõ Ilme katõkõisi. Kumbki…
Imä pidi kotost kohegi minemä. Essä es olõ kah koton. Õnnõ ma ja sõsarakõnõ Ilme katõkõisi. Kumbki…
Tossu Tilda pajatus
Sõit uudismaalõ
Mineväl aastasaal käve pall’o noorõ Eestist uudismaal viläkoristusõl abis. Niimuudu kirotõdi lehen. Mis nuuril sai häänaabriligu abi vasta olla. Sai nätä ilma ja inemiisi, tüüga tiini kinä kopka. Joba uudismaalõ minekis anti egäleütele kõrralik rahasumma üten.
Seo pajatus vii lugõja ütte Eesti mereviirsehe väikuhe liina. Uudismaalõ minekis sõitsõ küläpoiss taksoga rajooniliina, et säält Tal’nahe edesi minnä. Säält läts’ uudismaalaidsi rongisõit lõuna poolõ. Taksojuhilõ andsõ poiss 100ruublidsõ. Tuu vaband’, et olõ-i tagasi anda.…
Mineväl aastasaal käve pall’o noorõ Eestist uudismaal viläkoristusõl abis. Niimuudu kirotõdi lehen. Mis nuuril sai häänaabriligu abi vasta olla. Sai nätä ilma ja inemiisi, tüüga tiini kinä kopka. Joba uudismaalõ minekis anti egäleütele kõrralik rahasumma üten.
Seo pajatus vii lugõja ütte Eesti mereviirsehe väikuhe liina. Uudismaalõ minekis sõitsõ küläpoiss taksoga rajooniliina, et säält Tal’nahe edesi minnä. Säält läts’ uudismaalaidsi rongisõit lõuna poolõ. Taksojuhilõ andsõ poiss 100ruublidsõ. Tuu vaband’, et olõ-i tagasi anda.…
Muda Mari pajatus
Hoia, Jummal, Eestit!
Ma kuuli raadiost, et maailm om kõik pää pääle käänet. Midägi olõ-i inämb vannamuudu. Ku kolm aastat tagasi sai Ukrainah presidendis nall’amiis ja näütlejä, es tüki muu maailm tedä väega tõsitsõlõ võtma.
Parhilla om täst saanu üts kimmäs riigimiis, kiä näütäs nii mõnõlõgi Euruupah kotusõ kätte. Ja vastapite, ütest hindä meelest kõvast mehest om saanu nall’anummõr, kinka kiäki taha-i asju aia.
Nall’ast om asi muidoki kavvõh. Inemiisi surma üle naarda ei tohe.…
Ma kuuli raadiost, et maailm om kõik pää pääle käänet. Midägi olõ-i inämb vannamuudu. Ku kolm aastat tagasi sai Ukrainah presidendis nall’amiis ja näütlejä, es tüki muu maailm tedä väega tõsitsõlõ võtma.
Parhilla om täst saanu üts kimmäs riigimiis, kiä näütäs nii mõnõlõgi Euruupah kotusõ kätte. Ja vastapite, ütest hindä meelest kõvast mehest om saanu nall’anummõr, kinka kiäki taha-i asju aia.
Nall’ast om asi muidoki kavvõh. Inemiisi surma üle naarda ei tohe.…
Parm tsuskas: kimmäs müür
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
