Võro gümnaasiumi nooril oll’ umakultuurinätäl
Lehekuu perämädsel nädälil tei Võro gümnaasiumi 10. klassi läbi mi kandi umakultuuriga tutvassaamisõ kursusõ «Mina, minu juured ja Võrumaa». Kõnõldi Võromaast laembalõ, keelest, kultuurist ja perimüsest, luudusõst, ettevõtlusõst ja tulõvigunägemiisist.
«Paikkundligu hindätiidmisega köüdedü tegemise omma mi kooli arõngukavan kirän ja…
«Paikkundligu hindätiidmisega köüdedü tegemise omma mi kooli arõngukavan kirän ja…
Eesti lipu juubõlit tähüstäs ERMin Võromaalt peri lipp
Eesti lipu 140. aastapäävä puhul tuudi piimäkuu alostusõn Eesti rahva muusõumin (ERM) vällä ligi 90aastanõ põnõva luuga sinine-must-valgõ, miä om peri Võromaalt Vahtsõst Roosast Lehola talost. Fastrõ Mariko kirot’ Uman Lehen seost lipust 15 aastakka tagasi Eesti lipu 125.…
Hinrikusõ Henrikust sai korgõlõ harit lõõdsamiis
Seo kuu alostusõn kaitsõ Mooste mõtsu vaihõlt peri lõõdsamiis Hinrikusõ Henrik Tarto ülikooli Villändi kultuuriakadeemiän ummi lõputöid ja sai nii tüü ku lõpukontsõrdi iist kõgõ korgõmba hinde – A.
Lõõdsamehe lõputüü päälkiräga «Võrumaa lõõtspillimängija Harri Lindmetsa repertuaar ja mängustiil» and…
Lõõdsamehe lõputüü päälkiräga «Võrumaa lõõtspillimängija Harri Lindmetsa repertuaar ja mängustiil» and…
Teno!
Uma Pido kõrraldaja tennäse nii suuri ku väikukõisi lauljit, tandsjit, näütlejit, solistõ, dirigente, koorijuhtõ, lavastusõ ja laulõ luujit, helü- ja filmitegijit, pilditegijit, ehitüs- ja vikurmeistrit, priitahtlikkõ, latsiga kammandajit, parkjit, turvajit, tervüse turgutajit, söögipakjit, abiliisi ja tugõjit ja kõkkõ taad rahvast, kiä pidol oll’.
Mi kõik ütenkuun teimi seo vägevä…
Mi kõik ütenkuun teimi seo vägevä…
Pühäpäävä hummogupoolik, Võro liin
Tunn aigu om keskpääväni jäänü. Tuul puhk ja inemiisi nakkas õnnõ mõni silmä. Sõitva ütsigu auto, paar jalgratast. A suurõlt jaolt om vaikus.
Mõnõ tunni iist kostu järve takast paukõ. No omma nuuki vakka jäänü ja tsirgulaul kostus tuulõpuhahuisi sisse. Tuul om kül…
Mõnõ tunni iist kostu järve takast paukõ. No omma nuuki vakka jäänü ja tsirgulaul kostus tuulõpuhahuisi sisse. Tuul om kül…
Inemiisi häädüs ja tenolikkus omma abis
Ku midägi suurt inemiisi kokko köüt, liigutas ja pututas, sis nä näütäse tuud vällä kah. Võrokõsõ muidogi innekõkkõ, a tõsõ niisama. Ku perämäidsil aastil om jäänü tunnõ, et maailm om väega kur’as muutunu, sis periselt ei olõ häädüs ja tenolikkus kohegi kaonu.…
Kultuuriello kimmämbäs tegijä pido
1. piimäkuu pääväl 2024. aastagal Indsikurmun peetü võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido oll’ kimmäs võro kultuurielo tugõvambas tegijä. Kokko tulli võro keeli laulva koori ja tuhandõ kullõja üle Eesti, kinkal oll’ ütine suuv lämmän meeleolun müüdä saata üts õdak võro kultuuri seen.…
Kiri Võrolt. Ütenhaardja Valgamaa
Egä aastak tege segäkuur Hilaro üte mõnusa keväjämatka vai välläsõidu. Seokõrd kävemi Valgamaal, paigun, kon ma kunagi käünü ei olõ, ja toda põnõvamb tuu mu jaos oll’.
Üten suvidsõ läpe lämmäga tervitimi bussipiätüsen olõvit Rattasepä Andrese puukujjõ ja egä kujo man teimi mõnõ põnõva…
Üten suvidsõ läpe lämmäga tervitimi bussipiätüsen olõvit Rattasepä Andrese puukujjõ ja egä kujo man teimi mõnõ põnõva…
Laadupäiv Ihamaru kõivõ all
Ku Uma Lehe aokiränigu 8. piimäkuul Ihamarru Kõivualotsõ laadu pääle jõudsõ, oll’ ansambli Kõhukesed uma edimädse mänguploki õkva lõpõtanu.
Laadu pääl ümbre kaiõn näkk’ egäsugumast kaupa. Müüjä olli hinnäst pikält kõorita pite lakja laotanu ja nii sai sääl edesi-tagasi jalota. Oll’ aiakasvõ müüjit, ka söögikraami…
Laadu pääl ümbre kaiõn näkk’ egäsugumast kaupa. Müüjä olli hinnäst pikält kõorita pite lakja laotanu ja nii sai sääl edesi-tagasi jalota. Oll’ aiakasvõ müüjit, ka söögikraami…
Rahul olõmisõ saar
Puulpäävä, 8. piimäkuul peeti Sulbi laululava pääl laulupäivä, kon asti üles koori, midä juhatas dirigent Kochi Triin.
Üles asti Tarto ülikooli naisikoori Tal’na vilistläisikuur, Tarto ülikooli kammõrkuur (ja tuu seen viil eräle kammõrmiihikuur Pelikan) ja Tarto ülikooli akadeemilinõ naisikuur. Nii ütitsele ku eräle kanni koori ette…
Üles asti Tarto ülikooli naisikoori Tal’na vilistläisikuur, Tarto ülikooli kammõrkuur (ja tuu seen viil eräle kammõrmiihikuur Pelikan) ja Tarto ülikooli akadeemilinõ naisikuur. Nii ütitsele ku eräle kanni koori ette…
Seokeväjäne Läti-reis lilliaidu pite
Reisihuvilinõ, nigu ma olõ, käve piimäkuu algusõn Lätin huvireisil. Seogi kõrd näimi reisi pääl hulga käsitüüd ja lilliaidu.
Edimäne suurõmb piätüs olle Riian käsitüülaadun. Sääl oll’ värki säänest ja määnest, alostõn heegeldedüst peopesä-suurudsõst meritähest, mis massõ 20 eurot, kooni suuri müüblitükkeni ja moldõni vällä.…
Edimäne suurõmb piätüs olle Riian käsitüülaadun. Sääl oll’ värki säänest ja määnest, alostõn heegeldedüst peopesä-suurudsõst meritähest, mis massõ 20 eurot, kooni suuri müüblitükkeni ja moldõni vällä.…
Priinime lugu: Viia, Vijar, Vijard jt
Räpinä kihlkunna lõunaosan panti Viia lisanimega talupoigõlõ terve seeriä tuust nimest tulõtõduid nimmi.
Viia Jaani perrätulõja ja üts vellepoig, kõik Palo mõisa Suuhara ja Süvähavva külän, saiva lihtsa priinime Wija, täämbädsel pääväl Vija (43 kandjat) ja Viia (36 kandjat). Viia Peedo perrätulõja säälsaman Suuharal ja Süvähavval saiva r-iga priinime Wijar. Täämbädsel pääväl om nimel Vijar 84 kandjat ja nimel Viiar säidse kandjat. Viia Jaagu perrätulõja – Jaak oll’ üllen…
Viia Jaani perrätulõja ja üts vellepoig, kõik Palo mõisa Suuhara ja Süvähavva külän, saiva lihtsa priinime Wija, täämbädsel pääväl Vija (43 kandjat) ja Viia (36 kandjat). Viia Peedo perrätulõja säälsaman Suuharal ja Süvähavval saiva r-iga priinime Wijar. Täämbädsel pääväl om nimel Vijar 84 kandjat ja nimel Viiar säidse kandjat. Viia Jaagu perrätulõja – Jaak oll’ üllen…
Mitte üttegi nõkla
Oll’ ullillus suvõpäävä hummuk. Taivan es olõ mitte üttegi pilvetupsu. Tsirgu tsiristivä, mehitse teivä kipõstõ tüüd ja tõnõpuul säädse innäst tüüle minemä. Läve päält hõigas’ viil: «Poiskõsõ, hoitkõ mehitsil silmä pääl!»
Lõunas oll’ vällän lämmi ku sannalava pääl. Tuulõõhku es olõ ollaki, päiv õkva kõrvõt’. Käen oll’…
Lõunas oll’ vällän lämmi ku sannalava pääl. Tuulõõhku es olõ ollaki, päiv õkva kõrvõt’. Käen oll’…
Imä, mõmmi tulli!
Alli oll’ Võromaa tütrik ja ku lõpõt’ EPA, sai täst tõpratohtre. Elli perrega Virumaal. Oll’ tõsõ tütre saanu ja süütse tuud, ku pääle kolmõaastanõ juussõ tarrõ ja selet’ ähinäga: imä, meil omma vällän mõmmi! Ja juussõ jälki vällä.
Sõs tull’ väiku tütrik vahtsõst tagasi ja kutsõ: «Tulõ no kaema! Mõmmi omma!»
Alli pand’ latsõ är ja läts’ kaema. Sanna takan oll’ kaarapõld ja sääl sei kahr katõ pojakõsõga kaaru. Tütär saisõ, käe sällä pääl,…
Sõs tull’ väiku tütrik vahtsõst tagasi ja kutsõ: «Tulõ no kaema! Mõmmi omma!»
Alli pand’ latsõ är ja läts’ kaema. Sanna takan oll’ kaarapõld ja sääl sei kahr katõ pojakõsõga kaaru. Tütär saisõ, käe sällä pääl,…
Suladsõ palgapäiv
Talusulanõ sai uma edimädse palga. Võtsõ kar’alaudast käevangu kõgõ valgõmba pääga nüsjä ja kutsõ tä liina restoraani. Telse sis lavva pääle hääd ja parõmbat. «Kulõ, mis ma viil telli? Mul om ülemädse kõrra pääl tellit tarõ, pehme kanasulgist tett tekk sängü pääl. Kanasulõ omma täämbä hummuku kana persest kakutu. Midä sa viil tahat?»
«Ma tahas viil toda kõlladsõ ihuga saia!»
Telsegi sulasõpoiss torti. Poiss mugu kiheli: «Läämi nüüd tõsõ kõrra pääle tarrõ, sängü…
«Ma tahas viil toda kõlladsõ ihuga saia!»
Telsegi sulasõpoiss torti. Poiss mugu kiheli: «Läämi nüüd tõsõ kõrra pääle tarrõ, sängü…
Tossu Tilda pajatus
Preili Pilpanikõrdisõ hää nuhe
Üten maakoolin oll’ oppaja, kellele külämehe anni hõigunime Pilpanikõrdis. Tä oll’ väega kondidsõ kihäga. Ega inemise oppajidõ kotsilõ midägi halva es ütle, selle et egäüts tekk’ umma tüüd.
Preili Pilpanikõrdisõl oll’ sääne nõrkus, et tä tsiugas’ hindä pääle nuhevett. Tuu es sekä kedägi, inemise harini hää aroomiga.
Midägi muud arvssi meieri aian mehidse. Mehitside tarusid oll’ sääl kolm. Ku kuulmeistri uma haisupilvega aiast müüdä läts’, naksi nä suminaga ümbre oppaja lindama.
Pilpanikõrdis…
Üten maakoolin oll’ oppaja, kellele külämehe anni hõigunime Pilpanikõrdis. Tä oll’ väega kondidsõ kihäga. Ega inemise oppajidõ kotsilõ midägi halva es ütle, selle et egäüts tekk’ umma tüüd.
Preili Pilpanikõrdisõl oll’ sääne nõrkus, et tä tsiugas’ hindä pääle nuhevett. Tuu es sekä kedägi, inemise harini hää aroomiga.
Midägi muud arvssi meieri aian mehidse. Mehitside tarusid oll’ sääl kolm. Ku kuulmeistri uma haisupilvega aiast müüdä läts’, naksi nä suminaga ümbre oppaja lindama.
Pilpanikõrdis…
Muda Mari pajatus
Lõpupidodõ aig
Ma kuuli raadiost, et pia tulõ sääne säädüs, et noorõ inemise piät opma, nika ku katõsatõist aastat vanas saava. No kost tuu mõtõ sõs võeti? Ma mälehtä-i inämb, pall’o aastit om kõnõldu eloaigsõst opmisõst. Ja mitte inämb kõnõldu. Egäüts om esi tunda saanu, kuimuudu elo lätt tõõsõs egä pääväga. Kõik aig piät midägi mano opma. Eski ku tüül inämb ei käü, piät tiidmä, kuimuudu vahtsõt elektripaketti valli vai bussikaarti nimelidses tetä.…
Ma kuuli raadiost, et pia tulõ sääne säädüs, et noorõ inemise piät opma, nika ku katõsatõist aastat vanas saava. No kost tuu mõtõ sõs võeti? Ma mälehtä-i inämb, pall’o aastit om kõnõldu eloaigsõst opmisõst. Ja mitte inämb kõnõldu. Egäüts om esi tunda saanu, kuimuudu elo lätt tõõsõs egä pääväga. Kõik aig piät midägi mano opma. Eski ku tüül inämb ei käü, piät tiidmä, kuimuudu vahtsõt elektripaketti valli vai bussikaarti nimelidses tetä.…
Parm tsuskas: pidosüük valituilõ
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
