Võromaa kunstnigu vei Tarto galerii trepialodsõ kolla täüs
Tarton Riiamäel galerii Pallas keldrin tetti minevä nädäli vallalõ ruumiinstallatsioon «Konku». Tego om egäsugumast kraami täüs kolikambriga, kost võit otsmisõ pääle löüdä kunstnigõ töid kah. Näütüse mõttõ sai kunstnik Margna Epp unõnäost ja tä luut, et näütüs herätäs…
Kalkuna Mari raamadu-aastalõ pühendet laul
Tunnõt Võromaa muusik ja laululuuja Kalkuna Mari võtt’ aasta edimäidsil päivil üles pia päälenakkavalõ raamadu-aastalõ pühendedü laulu. Laulu kirot’ Mari elävä klassiku Runneli Hando luulõritu pääle.
«Eesti kirändüse selts tõtõstõ telse mu käest raamaduaasta laulu,» kõnõlõs Kalkuna Mari vahtsõ laulu sünnüluku. «Ku ma…
«Eesti kirändüse selts tõtõstõ telse mu käest raamaduaasta laulu,» kõnõlõs Kalkuna Mari vahtsõ laulu sünnüluku. «Ku ma…
Kreutzwaldi mälehtüsmedäli
2024. aastaga Kreutzwaldi mälehtüsmedäli sai kirändüsmuusõumi kultuuriluulidsõ arhiivi juhataja Metste Kristi ja 15 aastakka Võro instituudi uhjõ hoitnu Kuuba Rainer.
Metste Kristi hõigati nigu Kreutzwaldi mälehtüsmedäli saaja varrambagi vällä joulukuul Lauluesä sünnüaastapääväl. Tunnustusõ sai tä eesti kirändüse uurmisõ ja tunnõtus tegemise iist.
Kreutzwaldi muusõum om 2015. aastagast…
Metste Kristi hõigati nigu Kreutzwaldi mälehtüsmedäli saaja varrambagi vällä joulukuul Lauluesä sünnüaastapääväl. Tunnustusõ sai tä eesti kirändüse uurmisõ ja tunnõtus tegemise iist.
Kreutzwaldi muusõum om 2015. aastagast…
Võro maakunna kultuuripärlis kuulutõdi Aropi Erja
8. vahtsõaastakuu pääväl peeti Rõugõ rahvamajan Võro maakunna kultuuri-, raamadukogo- ja muusõumitüütäjide, käsitüümeistride ja kultuurikollõktiivõ juhendajidõ tenoõdagut.
Tuul õdagul jagati kultuurkapitali Võromaa ekspertgrupi, rahvakultuuri keskusõ ja Võro instituudi tunnustuisi ja preemjit. Kokko anti vällä 35 kultuuri valdkunna avvohinda.
Noist kõgõ korgõmb…
Tuul õdagul jagati kultuurkapitali Võromaa ekspertgrupi, rahvakultuuri keskusõ ja Võro instituudi tunnustuisi ja preemjit. Kokko anti vällä 35 kultuuri valdkunna avvohinda.
Noist kõgõ korgõmb…
Massin ja inemise
Palssi seokõrd Uma Lehe juhtkirä kirota tekstirobotil. Ku tei samma asja umbõs aasta iist, tunnist’ massin ausalõ üles, et tä ei mõista tuud tetä. A no oll’ tekstirobot joba kõvastõ mano opnu ja julgu mullõ teksti vällä pakku.
Massina kokkokirotõt juhtkiri kõnõl’ kokkohoitmisõ tähtsüsest. Jutt oll’ tuust, kuis…
Massina kokkokirotõt juhtkiri kõnõl’ kokkohoitmisõ tähtsüsest. Jutt oll’ tuust, kuis…
Äniläse Piitre: riigi alalõpüsümises tulõ tukõ kultuuri ja ello maal
Kultuurkapitali Põlva maakunna ekspertgrupi käest 2024. aasta Kultuuripärli tiitli saanu muusigamiis ÄNILÄSE PIITRE (Peeter Änilane) kõnõlõs tsipakõsõ umist tegemiisist ja mõttist elo kotsilõ.
* * *
Mis mõttõ Sullõ päähä tulliva, ku sait teedä, et Sinno om…
* * *
Mis mõttõ Sullõ päähä tulliva, ku sait teedä, et Sinno om…
Illus mälestüs
Minevä aastasaa säitsmekümnendiil, ku ma EPAn opsõ, ronisi ma egalõ poolõ tegijäs. Tuukõrd peeti sääl määnestki isetegevusõ ülevaatust ja edimädsen rean istõva rektor Arnold Rüütel ja timä abikaasa Ingrid.
Ma tiise väega häste, ku suur asjatundja om Ingrid ja mõtli vällä, et esitä Juhan Weizenbergi sõnnu pääle laulu…
Ma tiise väega häste, ku suur asjatundja om Ingrid ja mõtli vällä, et esitä Juhan Weizenbergi sõnnu pääle laulu…
Horoskuup 2025. aastagas
Tävveste tundmalda tähetark Toomsaarõ Elspet om katõlõtõistkümnele tähemärgile 2025. aastagas vällä valinu pasva võrokeelidse laulu ja paotas tsipakõsõ ust, midä aastak tuvva või.
Oinas 21.03.–20.04.
Su aastast kõnõlas laul «Ma istu ja istu ja är ei lää». Oina miil ni tegoviis tüküs kõgõlõ vahtsõlõ vai tõistsugumadsõlõ sõrgu vasta ajama ja taha-i vanast paigast vallalõ üteldä. Olku sääl vana kotussõ pääl istu sis hää vai halv. Vahtsõnõ aasta tuu sullõ kimmäle üten hulga istmiisi…
Oinas 21.03.–20.04.
Su aastast kõnõlas laul «Ma istu ja istu ja är ei lää». Oina miil ni tegoviis tüküs kõgõlõ vahtsõlõ vai tõistsugumadsõlõ sõrgu vasta ajama ja taha-i vanast paigast vallalõ üteldä. Olku sääl vana kotussõ pääl istu sis hää vai halv. Vahtsõnõ aasta tuu sullõ kimmäle üten hulga istmiisi…
Imä lugu
9. Vanaesä ja vanaimä matussõ
sälgä tõmmatu, tä sai kuulõst surma. Peräst löüdsemi, et sõduri olli tä sinnäsamma matnu. Müts oll’ toki otsa pantu, tuu järgi saimi teedä.
A mamma sai sinnä lõhmussidõ ala, sinnä es tulõ kuulõ ega kiltõ. Ku pommitamisõl vaheaig tull’, sõs juusksõ Ööbikuorgu ja orgu piten Jänese poolõ. Jürihani veskin sääl all orun olliva sõs üüd. Tä oll’ lõhmussidõ all kuuldnu külh, ku Jaani imä oll’ rüüknü, a kes tuu sai sinnä…
sälgä tõmmatu, tä sai kuulõst surma. Peräst löüdsemi, et sõduri olli tä sinnäsamma matnu. Müts oll’ toki otsa pantu, tuu järgi saimi teedä.
A mamma sai sinnä lõhmussidõ ala, sinnä es tulõ kuulõ ega kiltõ. Ku pommitamisõl vaheaig tull’, sõs juusksõ Ööbikuorgu ja orgu piten Jänese poolõ. Jürihani veskin sääl all orun olliva sõs üüd. Tä oll’ lõhmussidõ all kuuldnu külh, ku Jaani imä oll’ rüüknü, a kes tuu sai sinnä…
Priinime lugu: Malin, Maling ja Malling
Tan om tegemist vähämbält kolmõst eri keelest peri nimmiga. Nakkami pääle nimega Malin, minkal om 23 kandjat. Täämbä om ka Tartu kunstnigu Malina Ilmari 101. sünnüaastapäiv. Timä suguvõsa nimi panti vanan kiräviien algkujul Mallin Võisiku mõisa Odiste külän Kolga-Jaanin. Malina talu om Odisten täämbädseni. Priinime saajidõ edevanõmbas oll’ Wekrama Mallin, kiä sündü 17. aastagasaal ja kuuli 1751. Ku kaia, kost sääne edenimi peri om, sõs kõgõ parõmbalõ sobis…
Keka-tunni alostus
Ütsäkümnendide lõpu poolõ olli Kreutzwaldi kooli mõsuruumi hirmsahe jälle. Kiäki es käü hinnäst mõskman, selle et dussi olli rossitanu, kõik aig tsilksõ vett – vaihõpääl külmä, tõõnõkõrd jäl lämmind, nigu olõssi kohki saina seeh määnegi vävvä, kiä uma tahtmisõ perrä külmä vai lämmind käänd. Põrmandu pääl olli…
Hiire saapan
Oll’ 1995. aastaga joulukuu. Mul olli säändse pikä seerega uhkõ talvõsaapa. Panni nuu õdagu pliidiveere pääle lämmähe, et hummogu hää jalga tsusada.
Pidi bussiga liina minemä asjo ajama. Maalt Aakrõst käü veidü bussõ, olõ-i nii nigu liinan, et saat egä kell liikma. Naksi saapit jalga pandma. Sai jalga är, ku tundsõ varbidõ man piiksmist ja liigutamist. Oi kuis ma hiitü ja röögäti. Saabast kah nii ruttu jalast är es saa, mugu tundsõ, et liigutasõ…
Pidi bussiga liina minemä asjo ajama. Maalt Aakrõst käü veidü bussõ, olõ-i nii nigu liinan, et saat egä kell liikma. Naksi saapit jalga pandma. Sai jalga är, ku tundsõ varbidõ man piiksmist ja liigutamist. Oi kuis ma hiitü ja röögäti. Saabast kah nii ruttu jalast är es saa, mugu tundsõ, et liigutasõ…
Varahanõ surmakuulutus
Üts miis ja üts naanõ olli jäänü leses. Nä olli aastakümnit naabri olnu, häste läbi saanu ja tõnõtõsõga asju jaganu.
Lesknaanõ viitse umma aigu maakunna haigõmajan õendusõ osakunnan. A tõsõl puul oll’ haigõmaja osakund. Nägi Ilse, et naabrimiis pikutas sääl. Käve tedä kaeman, seletivä vannu mälehtüisi ja mõlõmbil oll’ jõudsamb olla.
Ütel hummokul nägi Ilse, et Ahti säng om tühi. Süä jätse lüüke vaihõlõ ja ku tütär küllä tull’, pallõl’, et tuu viissi…
Lesknaanõ viitse umma aigu maakunna haigõmajan õendusõ osakunnan. A tõsõl puul oll’ haigõmaja osakund. Nägi Ilse, et naabrimiis pikutas sääl. Käve tedä kaeman, seletivä vannu mälehtüisi ja mõlõmbil oll’ jõudsamb olla.
Ütel hummokul nägi Ilse, et Ahti säng om tühi. Süä jätse lüüke vaihõlõ ja ku tütär küllä tull’, pallõl’, et tuu viissi…
Tossu Tilda pajatus
Pruudieksäm
Liinamiis ja maanaanõ otsusti paari minnä. Pulma peeti maal pruudi koton, peigmiis peläs’, et liinan või pulma tulla hulga võõrast rahvast. A maal oll’ kah hulga inemiisi uuta, selle et peigmehel ja pruudil oll’ pall’o sugulaisi ja tutvit.
Pulmapäävä hummogu löüdse pruut, et peigmiis om kaonu. Alostusõn tä mõtõl’, et mõni vana pruut om peigmehe är rüüvnü, a peräkõrd löüdse tä mehe maja takast redeli mant. Peigmiis oll’ midägi tarõ pääl otsman käünü…
Liinamiis ja maanaanõ otsusti paari minnä. Pulma peeti maal pruudi koton, peigmiis peläs’, et liinan või pulma tulla hulga võõrast rahvast. A maal oll’ kah hulga inemiisi uuta, selle et peigmehel ja pruudil oll’ pall’o sugulaisi ja tutvit.
Pulmapäävä hummogu löüdse pruut, et peigmiis om kaonu. Alostusõn tä mõtõl’, et mõni vana pruut om peigmehe är rüüvnü, a peräkõrd löüdse tä mehe maja takast redeli mant. Peigmiis oll’ midägi tarõ pääl otsman käünü…
Muda Mari pajatus
Liigumi iks edesi!
Ma kuuli raadiost, et mitmõl puul maailmah tahetas kuulõh latsil nutitelehvoni är keeldä. Tuu om umbõs sääne tagasiminek, et keelämi autidõga sõitmisõ är ja käsemi inemiisil liinibussõga sõita. Nigu viiskümmend aastat tagasi.
Ku sada aastat tagasi edimädse autidõga liiklusõnnõtusõ juhtu, arvati kah, et massina tulõ är keeldä. A sõs tetti liikmissäädüs ja parhilla mahusõ kõik tii pääle sõitma. Sammamuudu tulõ nutitelehvonõ pruukmisõ kotsilõ tetä mõistligu riigli, minkast lats kah arvu saa.…
Ma kuuli raadiost, et mitmõl puul maailmah tahetas kuulõh latsil nutitelehvoni är keeldä. Tuu om umbõs sääne tagasiminek, et keelämi autidõga sõitmisõ är ja käsemi inemiisil liinibussõga sõita. Nigu viiskümmend aastat tagasi.
Ku sada aastat tagasi edimädse autidõga liiklusõnnõtusõ juhtu, arvati kah, et massina tulõ är keeldä. A sõs tetti liikmissäädüs ja parhilla mahusõ kõik tii pääle sõitma. Sammamuudu tulõ nutitelehvonõ pruukmisõ kotsilõ tetä mõistligu riigli, minkast lats kah arvu saa.…
Parm tsuskas: automass
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
