Parhillanõ kultuuriministri OTI ANNELI om Võromaal tunnõt inemine. Nii ei päse tä ka seod intervjuud andma tullõn poodi iin aigu parras tegevide nuurmiihi teretämisest. Ei olõ ka midägi imehtä: Anneli om aastit Võromaal poliitikan üten löönü ja tuu om tedä veenü suurdõ poliitikalõ. Kõnõlõmi timäga kultuuriministri ammõtist, kultuurirahvast ja tuust, kuimuudu om Võromaalt võimalik riigi juhtmisõ man üten lüvvä.
Kuimuudu saias ministris?
Kõgõpäält piät sa olõma huvitõt tuust, midä om vaia ütiskunnah muuta, vai tahtma otsustamisõ man üteh kõnõlda. Mu puhul oll’ niimuudu, et naksi Võrol naid asju kaema: pall’o ma saa siin är tetä, pall’o ma piät minemä Tal’nahe midägi kõnõlõma, pall’o om Riigikogoh ja pall’o ministeeriümih tuud otsustamist. Ma olõ poliitikalõ iks sündünü kah ja taa ei olõ mullõ võõras. Taha kõnõlda, kuis ma naid asju näe, ku siin Võromaal elä, mis om tan tähtsä. Olõ taad asja ajanu, nigu olõ mõistnu, ja nii omgi lännü. Ega sääl määnestki retsepti ei olõ: piät hingega tegemä tuud, midä usut, ja pandma sinnä sisse kõik, mis sul panda om.
Midä tähendäs Su jaos kultuuriministri ammõt?
Kultuuriministri ammõt om mullõ väega tähtsä. Ku olõt väikust kotussõst peri, tunnõt viil esieränis häste, ku tähtsä om mi eesti kultuur. Ku kirriv tä om. Mu vanaimä iks ütel’, et õgah küläh uma kiil. Ja nii om kultuuriga kah. Mi päit häste kaema, et tä är ei kaossi. Et mi ummilõ latsilõ iks uma kombõ edesi annassi. Tuuga piät tegelemä, ei olõ nii, et tuu tulõ niisama.
Mullõ ku ministrile om väegä tähtsä, et kasvai naa väiku raamadukogo iks püsüsi, selle et küläst om väega pall’o kultuurimajjo är kaonu. Täämbä om raamadukogo ainumanõ kotus, koh rahvas või viil kokko saia. Tuu iist ma olõ joba ministeeriümih saisnu, et raamadukogo olõsi iks olõmah. Võromaal om üte inemise kottalõ kõgõ rohkõmb raamadukokõ. Ma piä tuud tähtsäs ja looda, et tuu nii jääs kah.
Mu käest om pall’o küsütü, kuis spordi ja kultuuri tasakaaluga om. Arva, et tasakaal piät olõma. Ku mi taad kriisi kaemi, sõs midägi ei olõ tetä – digiaig tähendäs tuud, et latsõ liikva veidü. Liikmisõ harinõmist piät kuigimuudu nõstma. Mi tüütämi vällä säänest strateegiat, kuis latsi rohkõmb liikma saia – vähämbält üts tunn pääväh.
Tunnõ, et kultuuriministri ammõt om ka väega vastutusrikas. Esieränis kriisiaol om väega pall’o noid valdkundõ, kohe piät nii-üteldä sisse minemä, pruuvma tetä nii, et nä ello jääse. Et ku mi seost kriisist vällä tulõmi, saasi iks kõik umast kultuurist ossa.
Parhilla om sääne aig, et tetäs kaugtüüd. Kas kultuuriministri ammõtit saat kah pitä Võromaalt?
Jaa! Joba minevä keväjä sai ma kaugtüüd tetä ja nüüt olõ kah Tsolgoh. Ma käü iks Tal’nahe kah, nädälih päävä vai paar. A Riigikogo tege kaugtüüd ja meil om ministeeriümih kontorih kah nii veidü inemiisi ku saa. Inemise omma kotoh ja ma saa kah Tsolgost valitsusõ istungil olla.
Kagu-Eesti jaos om väega tähtsä, et seo kriisiga sai kaugtüü võimalikkus selges. Muido tull’ iks Tal’nahe sõita – kats tunni kuuholõk, a katõssa tunni pääväst läts’ är. Kaugtüüd teteh saami olla rohkõmb kotoh. Tuu om tervüsele hää, om ao planiirmisele hää. Taa üle mul om külh hää miil ja ma looda, et kaugtüü jääs ütes võimalusõs ka sis, ku kriisiaig om läbi.
Kuis Tsolgon internet om?
Nigu iks maal. Külärahvaga säimi taad asja, inämb väega kurta ei saa. Meil om eelektriga suurõmb hädä ku internetiga.
Kuis lätt koroonakriisin kultuurirahval?
Ei saa üteldä, et lätt väega häste. Valitsus tekk’ lisaeelarvõ tuujaos, et anda tukõ. Kultuurirahvas andsõ ka väega tegosahe sõnomit, kohkotsil tuud tukõ kõgõ rohkõmb vaia om. Kultuuriministeeriüm saa lisaeelarvõst 42 miljonit ja meil om 16 meedet, kellele ja kuis rahha jaetas.
Kultuurin om hulga säändsit inemiisi, kes ei saa minnä töötukassast api küsümä. Luuvinemiisi säädüs om kah viil Riigikogoh. Tuu tulõ är muuta, et mi saasi näile rahha mano anda, et nä saasi kah haigõkassa garantii. Tuu piäsi kah lähembäl aol kõrda saama. Üle katsa miljoni om sinnä lisarahha tulõmah.
Sis omma viil suuri üritüisi kõrraldaja – nä lihtsäle ei või midägi tetä. Ku tahami pääle kriisi kah kontsõrtõ, piämi noid ettevõttit eloh hoitma. Omma viil tiatri, seokõrd saava tukõ ka kino, filmilevitäjä ja filmitegijä. Ei olõ vast inemist, kes es tahtnu Eesti filmi kaia – seo om valdkund, kohe kimmähe tulõ tukõ anda. Spordivaldkund kah, näütüses treeneri saava tukõ. Vast seokõrd sai tettüs niimuudu, et kõigilõ saa tukõ anda.
Ku tähtsä om Su jaos paikkundlik kultuur, nigu omma võro, seto, mulgi, kihnu kultuur?
Mul om väega hää miil, et Abja-Paluoja om meil tuu soomõ-ugri pääliin. Taad tulõ kõvastõ kõnõlda.
Kõik, kes mi mõistami võro vai seto vai mulgi kiilt – tuuga piät tegelemä, tuud piät hoitma, muido kaos taa är. Ma arva, et rahvas, kes tund ummi juuri, tiid, kost tä tulõ, määndse omma tä kombõ ja mille neo säändse omma, om tukõv rahvas ja tulõ õgast kriisist vällä.
Vahtsõn valitsusõn om peris hulga naisi. Kas Sul om tuu üle hää miil?
Iks hää miil. Tasakaal om hää. A poliitikah mõos iks tuu, midä tiit, kuis sa tiit ja kuis sa sutat ummi ideid tõisilõ niimuudu kõnõlda, et tõõsõ sinno tugõma tulõssi. Tuu om kõgõ tähtsämb.
Kuis olõt tennü tuud, et Sinno kullõldas? Olõt har’otanu?
Ma olõ kõik naa aasta tennü tuud, midä usu ja tähtsäs piä. Ma väega inne perrä ei jätä, ku saa tettüs. Mul om kõva usk, et elo piät olõma egäl puul, keskuisist välähpuul kah. Tuu usk om minno Tal’nahe veenü, et saista taa iist, kõnõlda tuust, et Võrol om hää ellä ja maal om hää olla. Latsõ piät kasuma nii, et saava luudusõh juuskõ.
Kas ministriammõt jätt ka vapa aigu ja mis Sa tuul aol tiit?
Vaba aoga om väega kehväste… Ma proovi iks vällä minnä ja midägigi tetä. Seo aasta oll’ hää, et sai suusatamah kävvü, mullõ miildüs juuskmah kah kävvü. Proovi tuu jaos iks aigu löüdä.
A nüüt, ku kevväi tulõ, mõtlõ, kuna saasi joba pindrit tetä. Mul omma siimne är ostõtu! Maainemine taht iks kõkkõ maaha panda. Tahassi, et aiakraam olõssi aasta aigu hindä käest võtta. Niimuudu om minno kasvatõt ja proovi niimuudu ka tetä.
Küsse Rahmani Jan
Kultuuriministri Oti Anneli Võro liinan Katariina allee pääl. Rahmani Jani pilt
