Eesti rahvuseepos om no raamadu kujol vällä antu ka võro keelen. Kreutzwaldi «Kalõvipuja» pand’ võro kiilde rahvalaulutundja Kalla Urmas, pildi tekk’ kunstnik Kuusingu Toomas. Vahtsõ raamadu and’ vällä Võro instituut.
«Edimält tuu tundu küländ rassõ ülesannõ: pikk lugu – kas saa ja kuis saa. A sõs, ku tulti vällä mõttõga, et äkki tiis «Kalõvipujast» pilteeposõ, tull’ ka edimäne mõtõ vahtsõst pääväkõrda,» ütles Kuuba Rainer.
Pilteepost «Kalõvipoig», kon tekst om nii eesti ku võro keelen, om täämbädses vällä antu kolm ossa. Et tüü oll’ teksti ümbrepandmisõga nigunii alanu, otsustõdi, et eeposõ võinu ka võro keeli tävven mahun eräle raamadu kujol vällä anda.
«Olõ häste pall’o kuuldnu, kuis inemise ütlese, et näil om «Kalõvipoig» raamaduriiulin olõman, a tuud om õnnõ üle lehe kaetu – tunnus paks ja rassõ, kes taad jõud lukõ. Inämbüste omma inemise lugõnu kooliaol õnnõ Raua Eno lühküs kirotõdut jutukõist. A ku nakkat eepost periselt kõrrast lugõma, om tan hulga nall’a- ja tarkusõjuttõ. Ja võro keelen om taad õks pall’o kergemb lukõ,» löüd Kuuba Rainer.
Ümbrepandja Kalla Urmas seletäs, et taa es olõ lihtsä tüü. «Kreutzwald om tarvitanu ütsjago põh’a-esti rahvalaalurito ja -juppe ja sis om täl jäl hulka ummi mõttit vai perüs märgotuisi, näütüses egä luu alostusõn. Noist märgotuisist om tõõn’ekõrd ülepää rassõ arvo saia, midä tä om üteldä tahtnu,» ütles ümbrepandja. Olkõ et eeposõn om hulga rahvalaulu, es saa Urmas põh’aeesti lauluvärsse egäl puul üts-ütele lõunaeesti ummiga asõnda. «Mõnõ kotussõ pääl võti siski julgusõ panda eepostõ ka lõuna-esti ummi leelovärsse,» seletäs Kalla Urmas.
Eräle tähtsäs pidä toimõndaja Kuusingu Toomasõ pilte. «Perädü pall’o detailõ om. Assamalla lahingun om kogoni nii, et egäl vainlasõ mehel om õks uma nägo iin, ja kuis sääl pää lindasõ ja… Vai sutõga taplõminõ. Küländ pall’o om naidõ pilte pääl säänest tegevüst, miä om eeposõn kirän, a midä varatsõmba kunstnigu ei olõ kas sukugi joonistanu vai sõs omma joonistanu tõistmuudu,» kitt Kuuba Rainer.
Kinkalõ taa vahtsõnõ raamat mõtõld om? «Algklassilatsilõ om taa rassõ, a põhikooli- ja gümnaasiumiopilasõ ja suurõ inemise – näide jaos om hää lugõminõ. Taad ei piä kõrraga läbi lugõma, võit rahuligult lukõ päätükke kaupa,» löüd Kuuba Rainer.
«Kalõvipuja» raamat om suurõn formaadin ja pia 300 lehekülge paks. Raamatut saa osta Võrol Kreutzwaldi muusõumist ja Võro instituudist, niisama e-poodist umapuut.ee. Ka muial Eestin piäs raamat suurõmbin raamadupoodõn müügin olõma.
Raamadu välläandmist tugõsi Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuurkapital.
Rahmani Jan
Ümbrepandja Kalla Urmas ja kunstnik Kuusingu Toomas. Rahmani Jani pilt
«Kalõvipuja» alostus
Laina’ mullõ kannõld,
Vanõmuinõ!
Illos lugu pääst taht pästä’,
Vana ilma perändüsest
Taha laulu avalda’.
Heräge’, halli’ muistidsõ’ helü’!
Sõudkõ’ salasõnomida,
Parõmbidõ päivi pajatust
Armsambidõ aigõ ilost!
Tulõ’ sa, targa laulja tütär!
Jovva’ Endla järvestägi!
Pikält jo hõpõtsõn varokaehtusõn
Siidihiussit sa silitsit.
«Kalõvipuja» lõpp
Kalõvipoig püüd kül’ käppä
Vaihtõpääl iks vägevähe
Kivisainast valla kisku’,
Raputas ni roksutõlõs
Maapõha mügisemä,
Kingo’ õkva kõikumahe,
Mere valgõlõ vatulõ;
Mana käsi hoitman miistä,
Et es vahti väräjistä,
Kaitsva poiga põrgust päsnü’.
Aga’ ütskõrd nakkas aigo,
Ku kõik pirru’ katõst otsast
Peris kargasõ’ palama;
Tulõkirgi lõikas valla
Käe kivikammitsasta:
Kül’ sõs Kallõv tulõ kodo
Umil’ latsil’ õnnõ tuuma,
Eesti põlvõ vahtsõs luuma.
Ümbrepandja: Kalla Urmas
