Seo aastak om Kodotütride ütisüse 90 juubõli aastak. Tuuga köüdüsseh om aastaga joosul pall’o ettevõtmiisi, koh saa märgota, mis joba tettü, kohepoolõ edesi liiku ja midä viil parõmbahe tetä.

Tuu ei olõ parhilla vast inämb määnegi vahtsõnõ teedüs, et kodotütre kammandasõ Kaitsõ­liidu man ja nuuri­ütisüseh saava olla 7–18aastadsõ lats’kõsõ. Tähtsäs peetäs matkatarkuisi opmist, riigikaitsõt ja õgapäävädse elo julgõ­olõkit. Kimmäs kotus om esämaalidsõl haridusõl. Selges tulõ oppi tõotus ja säädüse, mink perrä toimõndama naatas.

Mille ma olõ rühmäjuht? Olõ 35 aastakka koolioppaja olnu ja üle katõkümne aasta kodotütride ja nuuri kodassi­dõga toimõndanu. Olõ mõtõlnu, et vast ma ei mõistaki muud tetä. Mullõ miildüs nuuriga toimõnda. Püvvä näile edesi anda tuud, midä esi olõ opnu ja midä eloh tähtsäs piä. Kimmähe om taa võimalus minnä latsiga opma klassiruumist vällä.

Olõ tähele pandnu, et nii mõnigi lats, kiä koolih ei julgu midägi üteldä vai ette võtta, om välähpuul kuuli väega as’alik, abivalmis ja märksä. Ütidse laagri, opikäügi, üritüse ja opipäävä avitasõ parõmbahe latsi tundma oppi ja vastapite.

Midä sõs noorõ tegevä? Kammandamist jakkus kõigilõ ja õgalõütele lövvüs midägi, millest ossa võtta, millen hinnäst arõnda. Võimalus om valli hindäle uma ala, tetä katsmisõ ja saia as’atundja märk (näütüses tsirgutark, eläjätark, pernaanõ, laskja, aokiränik, arvudi­tundja, keskkunna­sõbõr, laulja, edimädse abi andja). Üts lats saa tetä katsmisõ mitmõ ala pääl ja saia mito märki. Kõik olõnõs tuust, ku virk ja opi­himolinõ tütrik esi om.

Muidogi miildüs kõigilõ laagrih kävvü ja sõpruga kokko saia. Mille laagri hää omma? Arva, et laagrihe minegi säädmine ja sääl olõminõ omgi edimäne kotus, koh lats kand esi hindä iist vastust: mõtlõs, midä üteh võtta, tiid tuud, kuis hinnäst ülleh pitä, opp tõisiga rehkendämä, julgõs ummi häid mõttit vällä üteldä, toimõndas kuuh tõisiga, mõist hindäga toimõ tulla. Immä ja essä laagrih ja opipäivi aigu üteh ei olõ, mis tähendäs tuud, et tulõ uma pää tüüle panda ja hindä pääle luutma jäiä. Muidogi avitasõ latsi hädä kõrral rühmäjuhi, a hariligult püüdvä kõik esi toimõ tulla – kiä taht sõs tõisilõ näüdädä, et tä millegagi toimõ ei tulõ. Kõik latsõ omma sõbraligu ja abivalmi. Suurõmba tütärlatsõ saava olla abis kõrraldamisõ ja tüütarri läbiviimise man. Jälki hää võimalus hinnäst proovilõ panda.

Koolitunnõh saaduid tarkuisi saava latsõ õgal puul käüki laskõ. Tuu om jo väega hää ütte­köütmine, midä parhillatsõh kooliharidusõh tähtsäs peetäs. Kihäline kasvatus, luudusõoppus, rehkendämine, muusiga, ütiskunnaoppus, aolugu, söögitegemine, maatiidüs, füüsiga, käsitüü – kõkkõ lätt vaia. Tulõ tunnih ja opipäivil häste tähele panda, veidü mutsu tarvita ja omgi võigõluisil puul võitu käeh!

Kuigimuudu ei saa müüdä minnä võro keelest ja kultuurist, Võromaa aoluust ja luudusõst. Tuu om tuu, mis tege meid esisugumadsõs ja midä mi hoitma piä. Rühmäjuhtõga olõmi õks võro keeleh kõnõlnu. Tsõõrimängo ja laulu omma kõgõ üts osa opipäivi kavast. Seol aastagal tulõgi üleriigiline kodotütride ja nuuri kodassidõ suurlaagri Võromaal, koh püvvämi umma kiilt ja kultuuri tõisilõ näüdädä.

Luudust saami oppi kõgõ parõmbahe sis, ku matkami ja teemi mitmõpäävätsit käüke, koh tulõ liiku kaardi ja kompassiga. Latsilõ opatas, kuis mõtsah toimõnda nii, et peräh ei piä mito päivä takastperrä prükü korjama ja mõtsapalamist kistutama. Väega elolinõ asi.

Korssi seo jutu jaos kokko ka nuuri arvamiisi kodotütres vai nuurkodassõs olõmisõst ja täämbädse ao sündümiisist. Berta Antsla rühmäst arvas: «Kodotütres olõminõ ei tähendä õnnõ laagrih käümist ja vormi kandmist. Tuu tähendäs olla osa suurõst Kodotütride ütisüsest, koh mi austa ja avida tõisi. Tuu tähendäs võimalust näüdädä umma armastust esämaa vasta, võimalust panda hinnäst proovilõ, saia vahtsit tiidmiisi ja sõpru. Mul om au üteldä, et ma olõ kodotütär.»
Aleks Antsla rühmäst kirotas: «Mullõ miildüs olla nuurkodas selle, et saa oppi pall’o matkatarkuisi, ellojäämises tarvilist. Pall’o om opanu mere­laagri, koh saimi har’ota lootsikuga sõitmist, kontrolli reaktsioonikiirust, sõlmi tegemist ja viistpästmist.»

Hää om tuu, et nuurilõ kõrraldõdas opipäivi, koh nä saava oppi, kuis kriisih toimõ tulla. Opatas, mis piät olõma kotoh, ku tulõ suur torm ja elektri är lätt, kuis piät olõma sõs, ku mõtsah är essüt, kuis toimõnda inemisega, kiä om vika saanu. Kuuhtüü om päste­ammõdi, politsei- ja piiri­valvõammõdi, Punadsõ Risti ja muidogi Kaitsõliiduga.

Parhillanõ sais maailmah om peris murrõlinõ. Sõda Ukrainah om pandnu mi nuuri kah mõtlõma tuust, et vabahus ei olõki nii kimmäs ja esihindäst mõista. Teedüst tulõ õga päiv väega pall’o ja noorõ hoitva hinnäst kõgõga kursih. Midä tütälatsõ esi kõgõst arvasõ? Laura Võro rühmäst ja Elo Osula rühmäst kirotasõ nii: «Väega loodami, et Ukraina pidä sõalõ vasta ja kõik lätt häste. Õnnõs om parhilla nii, et ku inne poon’ati kõik mõnõ as’a üle ja õgalütel oll’ uma arvaminõ, sõs parhilla om üts teema, mille kotsilõ om kõikil inämb-vähämb ütine arvaminõ.» Greta ja Kersti Orava rühmäst pidävä tähtsäs tuud, et tõsõ riigi toetasi Ukrainat: et saadõtasi rahha, süüki, meditsiiniapi, rõivit, sõalist api. Nä luutva, et Ukraina pidä vasta.

Tähtsä om kõnõlda latsiga ja anda seletüst tuu kotsilõ, miä sünnüs. Kodo om latsõlõ üts kimmäs kotus ja vanõmba omma nuu, kiä saava seletüisi jaka ja hirmu vähämbäs võtta. Muidogi om taa väega rassõ teema, kuna Võromaa jääs õkva piiri viirde ja tiidmäldä om, mis edesi saa. Loodami õks, et terve mõistus võit ja sõda Ukrainah lõpõs ligembäl aol. Ma arva, et parhilla om mi kõiki kohus ummi võimaluisiga Ukrainalõ toes olla.

Uma märgotusõ tahassi lõpõta üte väiku luulõtusõga, mille pand’ Eesti Vabariigi aastapääväs kirja Vahtsõliina gümnaasiumi 6. klassi lats Emili:

Eestimaa om illos maa
ummi mõtsu ja lumõga.
Taa om väega väiku maa,
a mina tedä armasta.
Eestimaa om kodomaa
mu sõprolõ ja perrele ka.

Hoiami umma rahvast, koto, panõmi rohkõmb tähele inemiisi hindä kõrval, püvvämi olla hää peremehe umal maal.

 
 
Glaseri Maaja,
Vahtsõliina gümnaasiumi oppaja,
kodotütride Orava rühmä juht
 
 
 
 
 
 

Helüaida ja Uma Lehe märgotuisi sari.
Seo märgotus sünnüs veebilehe helüait.ee
ja Uma Lehe kuuntüün.
Taadsamma märgotust saat kullõlda
autori esitüsen Helüaida lehe pääl.