Ja omgi süküskuu jo käega kumpi. Kuu aigu viil ja sis saa rahulidsõlt hingädä, selle et luudus ei ütle inämb niipall’o söögikaarti ette. Muidu täüdä kõik aig sotsiaalsõt telmist: nüüd saa rabarbrit pruuki, tulõ rabarbrikuuk tetä, no omma tikri valmi, tulõ üts tikrikuuk tetä. Tomadi saava valmis, mugu muudat – tomadi-hapnõkoorõsalat, tomadi-fetasalat, tomadi-ciabatta-salat, tomadisupp –, a peräkõrd saa iks viländ. Ja suvõkürvits – kõgõ andas mano vahtsit nippe noilõ saalõ retseptile, miä omma joba olõman, a kõigiga tulõ vällä inämb-vähämb üts- ja tuusama ruug ja väsümine kah.

Nii et tõtõst, määnestki pinget jääs sügüse vähämbäs. Ostat hellält tollõ üte pakikõsõ väikeisi tomatiid ja sis hoitjalt pruugit.

Tiatripiletit ostõn ei piä kah inämb murõhtama, et olõt ostnu päsemise kohegi võssa. Saat tiatrilõ minnä ilma vihmarõividõ ja tekikeseldä ja tükkü kaiõn sälgä kah tukõ.

Kõrrast veitümbäs jääs ka sundust hinnäst tarõst vällä – tsuklõma ja matkama aia. Saa rahulidsõlt mõtõlda, et säändse ilmaga ei pestä pinnigi vällä. Õnnõs anti ildaaigu teedä ka vahtsõst uuringust: üts tunn ja 45 minotit raamadulugõmist avitas palota sama pall’o kaloriid ku puul tunni jalotamist.

Kabuna Kaile,
Uma Lehe suvõtoimõndaja