Põimukuu alostusõn rännäs’ müüdä Võromaad Eesti juuriga austraallanõ Reinpuu Indra. Seo oll’ üts jakk timä ettevõtmisõst «Tsõõr ümbre Eesti» («Ring ümber Eesti»). Matk lätt edesi ja täämbädses piäs matkamiis olõma jõudnu Saarõmaalõ. Kõgõ seo tiikunna joosul uut tä hindäga punti lüümä seldsiliidsi. Tsiht om keerolidsõl aol sammõga Eestimaad mõõtõn elo üle mõtõlda, inemiisiga läbi kävvü ja üten hengädä, olku mi muidu egäüts nii ummamuudu ku taht.
Ma saa ossa matka ütsändäst pääväst, miä nõsõs Reinpuu Indra ja Tal’na võrokõsõ Vettiku Madissõ jaos Paganamaa tulõplatsi pääl. Madis om paaris pääväs tiijuhi ammõdi hindä pääle võtnu. Tä lõpõtas parajalõ tatrigupudru süümist, ku vällä ilmusõ viil kats matkaselli: Mairis tütär Lauraga. Nimä omma Luksemburgist, kon inneskine võrõkõnõ Mairis om uma elo sisse säädnü.
Inne raa pääle minekit laulami Eesti mastivimpli all seo ettevõtmisõ jaos luudut laulu. Indra saa tuusjaos kampa ka kats nuurt inemist, kiä omma tulnu tulõplatsi pääle tõnõtõõsõ seltsin ja hummoguvalgusõn mõnolõma. Ja sis om kell 10 ja viimäne aig liikma naada. Plaan om astu Eesti kõgõ pikembät tähistedüt matkarata (Peraküla-Aegviidu-Ähijärve) piten kõgõpäält Paganamaalt Mõtsavele tulõplatsilõ ja säält Lõunatipu tulõplatsilõ, kokko 25 kilomiitret.
Ülestähendüisi tiikunna päält
Seene. Madis sääd sõnnu sisse mõttõ õdagudsõst seenerisotost ja Mairis om hää meelega nõun võtma kätte koti, kohe siini kor’ada. Tiikunna edimädsel mõtsatsõl lõigul jääs näid küländ pall’o jala ette, nii et pia tulõ pidurit tõmmada. Rassõ seenekott näpon ei olõ kuiki laabsa astu. Siski om olnu õigõ otsus edimädse seene kotti tsusada, selle et ildamba juusk rada päämidselt müüdä ruusatiid.
Kõnõlusõ. Mõtsarata piten astumi ütstõsõ hannan – suurt juttu nii aia ei saa. A laemba tii pääl kõrvuisi kävven tegünes egäsugutsit teemasit. Saa selges, et Reinpuu Indra üts tsiht parhillatsõn elon om avita otsi inemiisil tasakaalu, vaimopuhahust (inspiratsioon) ja elotsihti, toda, kuis vaimlinõ ilm füüsilidse ilmaga inämb kokko köütä. Tervendüs om var’on, mitte valgusõn, ütles tä. Et tuud nätä, tulõs üts kolm üüpäivä paigapääl istu ja hindä sisse kaia. Ei avita tuust, et kükkät kõrras kannu otsa ja mõtlõt: visiooni, tulkõ nüüd, tunni peräst tahas joba liinan olla! Nigu luudusõn, om ka inemise elon puul aigu päiv, puul aigu üü. Üül ja varjõl om uma tsiht. Ei inemise, ei riigi elon saa päivä vägüsi vällä kisku.
Tõnõ asi, millen Indra taht inemiisi avita, omma näide esi säetü piiri. Mõistusõga üteldäs hindäle väega pall’o kotsilõ, et seo ei olõ võimalik. A om, ku inemine sutt piiri hindä jaos är häötä.
Madis om ilman pall’o ringi rännänü – Hondurasõst Mongooliani. Jäl om pall’o küssü ja kullõlda. Huvitava omma ka Mairisõ rändämise ja tegemise ja seo, kuis tä om kodokotussõ ja seo kandi kultuurieloga köüdüst hoitnu. Tõsõn keelekeskkunnan kasunu tütär Lauraga kõnõlõsõ nä iks eesti kiilt.
Võro kiil. Indra tiid võrokõisist ja võro keelest. Tä oll’ kohal ka võrokõisi I kongressil keväjä. Siski ei olõ tä kuuldnu seod kõgõ tunnõtumbat lausõpaari: «Kon om tuu lump, kon kunna omma? – Tansaman sanna man, katõ kõo vaihõpääl.» Madis lugõ seo tälle keset tummõt mõtsa pidolidsõlt telefonimällo.
Madis, Laura, Indra ja Mairis Navitroll’a pilvi all tiil Paganamaalt Eesti lõunatippu. Kabuna Kaile pilt
Inemise. Edimäne inemine, kedä pääle Paganamaa tulõplatsi päält ärtulõkit näemi, om Oruveski talu peremiis. Lahkõlõ kuts tä müüdäastja umma suvõkotta. «Ma panõ ti jaos wifi kah sisse,» lupa tä ja rühk minemä. Tagasi tulõ üten hall’a joogiga: pakk meile umma ubinapuskarit mekki. Rõõmsal meelel astumi edesi.
Küländ pia pääle väikut puhkamispausi teretäs meid uma häste pügätü kodomuro pääl Silver. Tedä võtt õkva pääd vangutama teedüs, et mi seltsin om miis, kinkal om tsihi poolõ astu viil 1340 km.
Koskil Seveli bussipiätüse man kellä 13 aigu ast meile vasta sälläkotiga miis. Tunnõmi umasugutsõ jo kavvõst är ja saamiki teedä, et tä nakas’ hummogu Lõunatipu matkamajast tulõma. «Teil om iks uma 15 km minnä,» muhelõs tä, ku kuuld, et olõmi sinnäsamma minemän. Ma ei tiiä, kuis tõsõ, a ma mõtlõ luutusrikkalõ, et vast niipall’o iks ei olõ.
Paar massinat tulõ vasta, ku Vargamäe külästüskeskusõ olõmi sällätaadõ jätnü. A suurõmba rahvaga putumi kokko joba Vahtsõn Roosan Mõtsavele talo poodin-kohvikun. Naarulinõ poodiimänd tege meile rakletijuustuga kuuma saia ja mi jala saava kah veidü aigu paigal püssü.
Teretä saami viil miihi punti, kiä hoit silmä pääl, kuis pump vett ütest lumbist tõistõ juhatas.
Ja kõgõ lõpus tulõ pikä ruusadsõ mõtsatsihi pääl, miä juusk Läti-Eesti piiri lähkül, vasta üts tummõ tsiklimiis, nõstõn tervitüses käe.
Luudus (lisas siinile). Kuna asustust om seo rändämise pääl küländ veidü, saa päätähelepano luudus. Om lajalist vaadõt ja mõtsatsihte. Näemi häitsvät tatrigupõldu, nastikut ja rebäst, kuulõmi pää kotsil kaarna rüükmist. Nuhutami haina ja lehekõdu hõngu. Joba koton ollõn lövvä jala päält jalotaman üte puugi.
Väsümüs. Matka alostusõn panõmi Mairisõ ja Lauraga kõva auruga iin minemä ja Madis manitsõs, et mi nii huugu es lännü. Arvada om tiijuhil õigus, võtami tempo maaha.
Edimäst kõrda tulõ tunnõ, et tan võissi jo matkalõ punkti pandagi, Mõtsavele kohvikun lõunõt pidäden. A mu massin uut lõunatipun, nii et tulõ iks edesi rühki.
Tunnõ, et jala omma säändse pehmekese, tulõ sis, ku lõunatippu om jäänü umbõs kolm-neli kilomiitret ja risti raa pääl pikutas puu: kuigi es viisnü jalga üle noti nõsta… A ku kellä 17 aigu tsihtkotussõn olõmi, võtt perälejõudmisõ rõõm väsümüse kah õkva är.
Mairis ütles, et taht jõuda viil Vahtsõliina kerikuhe, kon Puuri Rasmus and kiilpilliorkestriga kontsõrti. Sinnäpoolõ tä ajama pandki. Ma ei olõ nii tragi. Ka päävä seen tulnu mõtõ pääle matka kongi Pähni mõtsun ringi roita ja siini otsi om lihtsämb pään mõnõ tõõsõ päävä suhvlidõ nõsta.
Kabuna Kaile
Reinpuu Indra
om sündünü Austraalian eesti sõapagõjidõ perekunnan. Timä imä Reinpuu Ene-Mai oll’ Adelaide’i Eesti seldsi iistvõtja ja tunnõt eestlüse hoitja Austraalian. Säändsen vaimun kasvi ka Indra, ja kuigi poisipõlvõn olõs tä tahtnu rahvatandsu asõmõl jalgpalli mängi, tund tä nüüd võimalusõ iist Eesti-ussõst sissõ astu õnnõ häädmiilt.
Tä om opnu ülikoolin kihäkultuuri ja psühholoogiat ja om avitanu Austraalia naisi rannavõrkpallitiimil Sidney olümpiämängõl kuldmedäli võita. Üts timä huvi om olnu ka šamanistlik praktika.
«Tsõõr ümbre Eesti»
om sündünü Reinpuu Indra mõttõst tetä matkatõn ummamuudu kaitsõ ja luutusõ tsõõr ümbre Eesti. Tiikund sai alostusõ 1. põimukuul Peipsi veeren Varnjan ja lõpõs 29. süküskuul Eesti süämen Adaveren. Kõik huvilidsõ omma oodõdu üten käümä – päiv, paar, nätäl, kuis kiäki taht ja joud. Keerolidsõl aol om seo hää võimalus midägi kuun tetä, kõnõlda, nii mõnõngi teemän kimmäle ka ütsmiil löüdä.
Teedüst saa mano: ringymbereesti.ee.
