Sõas säädmine

 
Edespidine elu ja läbisaamine naas’ muutuma, kui vinläne katõst suurõst tatarlaisi khaaniriigist – Kaasanist (1552) ja Astrahanist (1556) – jagu sai ja nimä purus pess’. Sedämaid naati Liivimaa käest nõudma massu, mis küländ suur ja väega kahtlasõlt põhjendõt oll’. Küll vahetõdi mi puult läbikõnõlijiid, aga mis tuu avitas, ku mõlõmba ajava umma jorru.

Lõpus, suurõ targutamise perrä, löüti määnegi nummõr: massualudsõ inemise päält üts Riia mark ja Lüübeki killing. Muiduki vaieldi tollõlõ vasta, aga sis pöörivä tüllü Riia pääpiiskop ja ordumeistre von Galen ja säält sündü sisesõda. Põhjus: ollõv peetü salanõu, kuis Poola ala minnä.

Kuna olukõrd oll’ ollu herrev joba hulk aigu, sis võinu arvada, et Liivimaa oll’ sõas valmis, kaemalda sisesõa võimalusõlõ. Tuust valmisolõkist maal Russow meile säändse pildi.

«Sis läts’ nii üüse ku päivä üts kiri tõsõ perän tiile mõisiide valdajiile, et pääle kirjä saamist jalamaid hinnäst sõas valmis säädi ja koon sõasulastõga rannikulõ vai sadamalõ minnä, kost vainlanõ või rünnädä.»

Tolaigu es olõ pall’udõl mõisnikõl ei sõasulast ega sõariistu näide mõisa suurusõ peri olõmangi. Tuuperäst tull’ rutuga leppi kohalikõ tallipoissõ ja palgasulastõga, kiä hinnäst joba puulkuulus olliva juunu, pääleki naasõmehe olli ja kinkäst inämbjagu umal eluaol vaivalt püssä olli peon hoitnu vai koguni lasknu. Ja kui nimä sis vana rossitanu raudrüü sälgä olli ajanu ja tiile pidivä minemä, võttiva nimä viil inne kõrdapiten pää täüs ja tõotiva ütstõsõlõ koon ellä ja koolda. Ja kui sis nuu puulkuulu «sõduri» hobõstõ sälgä ronisi, alas’ naisi-latsi poolõ pääl sääne ulgmine, nigu es tullu kiäki noist inämb tagasi.

Kui nuu «sõaväe» randa vai sadamalõ olli jõudnu, es lövvä nimä säält üttegi laiva ega võõrast sõamiist. Mõnõ nädäliga tetti moonavankri ja õllõtünni tühäs ja minti kodu tagasi.

Liinun oll’ jäl uma hädä: es olõ trummilüüjiid. Tull’ vällä, et kõgõ paremba trummari saie käsitüülistest. Kui nüüd väesalk koon oll’, minti trumme põristadõn Poola piiri pääle. Sääl olli tõsõlt puult väe vastan ja nii jõllitõdi ütstõist terve aasta. Sis leppevä ülembä kokku ja sõda sai läbi, ilma püssäpaugulda.

Aga joba aasta peräst, 1558, vihastõdi Ivan IV nii vällä, et tuu es võta inämb esiki rutuga kokku kogutut 40 000 taalrit vasta ja ütel’: «Viige seo raha umilõ ülembiile tagasi. Nüüd võta ma Liivimaalt raha, pall’u taha ja kunas taha.»

1558. aastal saigi teos suur sissetung Narva, Tartu ja Virumaa pääle.

Pulga Jaan

Pulga Jaan lugi Balthasar Russowi Liivimaa provintsi kroonikat ja märk, midä säält kõrva taadõ panda.