Kaitsõliit tunnust’ minevä kuu lõpun parõmbit priitahtlikkõ üle Eesti. Noidõ hulgan kuulutõdi aasta kodotütres KETSI KAROLIINA Põlva ringkunnast. Uurimi aasta kodotütre käest, kiä tä om ja midä mõtlõs.
* * *
Sait aasta kodotütres, pall’o õnnõ! Midä tuu tiitli Su jaos tähendäs?
Väega hää ja uhkõ om säänest tunnustust saia. Saman ma es ütelnü, et seo tiitli no tervet ilma tähendäs. Ma ei tii seod tiitli peräst, mu jaos om kodotütär olõminõ innembi nigu õhk, minkalda inämb ellä ei saa. Mullõ tõsitsõlõ miildüs tuu, midä seo ütisüs pakk.
Mille naksit kodotütres?
Oll’ 2020. aastaga lehekuu ja üts edimäidsi orienteerumisõtrenne päält karantiini. Trenniseldsiline, kiä joba oll’ kodotütär, naas’ kõnõlõma, et näil om vaia 70 kilomiitre pikkudsõ rännü jaos ütte liigõt mano. Mäletä, kuis tä viil kõnõl’, et mõtsan omma musta ja halva mehe, kiä sinno takan ajasõ, ku tiid pite liigut. Seo jutt oll’ ütest külest hiidütäv, a saman nii vingõ, et jo kats päivä ildampa kiroti avaldusõ naada kodotütres.
Tuu avaldusõ kirotaminõ om siiäni olnu mu elo kõgõ parõmb otsus ja ma tõtõstõ kahjatsõ, et jõudsõ ütisüste viil 15aastadsõn, mitte joba säidsmeaastadsõn. Ma olõ nii pall’ost ilma jäänü.
Midä sääne priitahtlik tegemine tähendäs? Kas kõik nädälivahetusõ omma kodotütre-tegemiisi täüs?
Kodotütride ja Nuuri Kodassidõ ütisüse väega suur pluss om tuu, et tegemist om priitahtligõ ütisüisiga. Tuuperäst saa egä nuur esi valli, ku aktiivnõ tä olla taht. Või kävvü õnnõ suvõ- vai mõtsalaagriin, või kävvü õnnõ spordiüritüisil vai rännäkide pääl. Egäüts või umma asja tetä. Muidoki või tetä ka kõkkõ.
Ma olli minevä aasta ütisüse tegemiisiga köüdet 862 tunni, a tiiä ka nuuri, kiä anni umma aigu aastan päält 1200 tunni. Keväjä olli pia egä nädälivaihtus mõtsan vai laagrin, a süküs om meil hariligult vaiksõmb ja rahulikumb.
Ku pall’o om Põlva kandin noid nuuri, kellele priitahtlik riigikaitsminõ huvvi pakk?
Põlva maakunnan om kodotürtit ja nuurkotkit kokko umbõs 550. Riigikaitsõ om periselt õnnõ üts jago mi tegemiisist, tähtsä omma ka esämaalisus, sport, luudusõ tundminõ, turvalisus (esmaabi, õnnõtuisi ja kriise vasta valmistaminõ ja tegotsõminõ näide aol), Eesti aoluu tundminõ ja pall’o muud. Teemi piaaigu kõkkõ, et saia kõrraliidsis Eesti Vabariigi kodanigõs.
Kiä Sa esi viil pääle kodotütre olõt?
Kuul ja kodotütride tegemise võtvagi suurõ osa mu aost. Ku aigu jääs, sis lää hää meelega ka mõtsa orienteeruma. Seo om hää viis, kuis unõhta kõrras kipõ egäpääväelo, selle et ainsas mõttõs om punktist A punkti B jõudminõ. Inne Nõo kuuli opma minekit käve õga päiv tsihti otsman, no kah’os innembi nigu hobi kõrran.
Aasta kodotütär Ketsi Karoliina. Villako Tiina pilt
Su kotsilõ om üteldü, et olõt häie juhiumahuisiga. Kas om kah nii ja kuimuudu tuu vällä tulõ?
2022. aasta talvõl valiti minno Kaitsõliidu Põlva malõva nuurikogo esimehes. Seo katõ aasta joosul olõ saanu väega pall’o juhtmist oppi, a oppi om viil hulga. Kõgõ tähtsämbäs pia tahtmist tetä kuuntüüd. Juhtmisõ man proovi võimaligult pall’o tetä nii, et ku piämi midägi vällä märkmä vai arotama, sis ma ei ütle umma mõtõt edimädsen vällä, a lasõ kõgõpäält tõisil lahenduisi löüdä ja perämädses kõnõlõ umast arvamisõst.
Opit Nõo reaalgümnaasiumi lõpuklassin. Kuis Sullõ seo kuul miildüs?
Oppi om tah hää. Oppaja tegevä umma tüüd hengega ja tahtva, et asi opilaisil periselt selges saanu. Opilaisi arvamiisi ja ettepanõkit rehkendedäs. Miinusõs või tuvva tuu, et hää sõbra jäi Põlvahe maaha ja kodo om iks peris hulga maad. Umast kotost ütiselämine iks parõmb ei olõ.
Määndse omma Su plaani päält kooli lõpõtamist?
Ku kõik tõõsõ tahtsõ väikust pääst hiussõlõikajas naada, sis ma tahtsõ arstis saia ja seo mõtõ käve mukka üten 11 aastakka.
A päält kodotütres astmist olõ naanu üte valikuna ka nuuriga tüütämist nägemä. Linnuakadeemiän linnujuhis opminõ paistus kah põnnõv. Parhilla kimmäst plaani ei olõ, mõni kuu om viil aigu seo kipõ as’aga.
Midä tähendäs Sullõ kodokant Põlva? Määndse omma seo kandi hää küle ja miä võinu tan parõmb olla?
Tan om sündünü ja kasunu mi perre viis põlvkunda. Hääs küles või pitä ilosat ja vaeldusrikast luudust ja tuud, et kõik om käe-jala man. Teno Nõo koolilõ trehvä tihtipääle ka Tartolõ ja tulõ tunnista, et egä päiv ma suurõn liinan ellä es jõudnu. Õnnõs om Põlva ja Tarto vaih küländ väiku ja saa mõnno tunda nii suurõmba ku väikumba liina elost.
Miä võinu olla parõmbalõ? Ku seo mu tetä olnu, sis kõgõpäält ma ehitänü kergliiklustii Perilt Väimeläni. Elä Põlva-Võro tii veeren ja nii hää olnu, ku saanu rulluiskõ vai rattaga turvalidsõlt kas sis Võrolõ vai Põlvalõ sõita.
Ku Sullõ tulõ küläline kavvõmbalt, kohe Sa timäga Põlva kandin lännü ja mille nii?
Kõgõpäält ma lännü timäga matkama. Valgõsuu, Meenikunno, kimmäle ka Otteni veskisild omma paiga, kon võinu egä eestläne vähembält kõrra elon är kävvü. Mu kõgõ lemmikumb paik om hoobis Paidra järv ja tuu ümbrekund, miä jääs kül tsipa Põlva maakunnast vällä. Valik om sääne tuuperäst, et neo omma paiga, kon ma esi kõgõ parõmba meelega vabal aol käü. Perän tuud näüdänü ma maantiimuusõummi ja Põlva keskplatsi.
Midä soovit Uma Lehe lugõjalõ?
Et joba pia om 24. veebruar ja Eesti Vabariigi 106. aastapäiv, sis soovi kõigilõ ilosat ja rahulist sünnüpääväkuud.
Pääle tuu kutsu kõiki 7–18aastaidsi poissõ astma noorõs kotkas ja 7–18aastaidsi tütrikkõ kodotütres. Väega oodami hindä mano ka suuri inemiisi, selle et ägedit nuurijuhtõ olõ-i ilmangi ülearvo pall’o. Põlva ja Võro maakunna noorõ ja juhi omma tõtõstõ vingõ!
Küsse Rahmani Jan
