Eesti lipu 140. aastapäävä puhul tuudi piimäkuu alostusõn Eesti rahva muusõumin (ERM) vällä ligi 90aastanõ põnõva luuga sinine-must-valgõ, miä om peri Võromaalt Vahtsõst Roosast Lehola talost. Fastrõ Mariko kirot’ Uman Lehen seost lipust 15 aastakka tagasi Eesti lipu 125. aastapäävä aigu, ku oll’ viil elon Looritsa Eha, kiä lipu luku tiidse. Nüüd om põhjust lipust vahtsõst kirota.

Lipu anni ERMile üten jutuga timä aoluust Looritsa Eha (1933–2014) perijä. Aolugu kõnõlõs, et lipu ostsõ Lehola talolõ 1930. aastidõ alostusõn Mõnistõ poodist Looritsa Eha esä, Roosa mõtskunna mõtsavaht.

1945. aastagal läts’ Eha esä Nõvvokogodõ võimu iist mõtsa var’olõ. Lipp panti puukarbi sisse ja karp käkiti korsnajala ala. Pääle 1949. aastaga kiudutamist otsõ esä lipu vällä ja lõigas’ kolmõs tüküs. Sinist, musta ja valgõt siilu hoiõti alalõ mõso vaihõl rõivakapin. Oll’ aig, ku Eha tütär löüdse kapist rõivasiilu ja tahtsõ tuust pupilõ rõivit ummõlda, a tuu keeleti är.

1987. aastagal, ku vabahust mano tull’, otsõ Eha kolm lipurõivast kapist vällä ja lasksõ neo kokko ummõlda. Nii sai lipp vahtsõ elo: oll’ platsin eestimeelitsil olõngil, käve Balti ketin ja leühheli vana kodotarõ iin.

1998. aastagal tull’ Mõtsavele talo peremehel Mõttusõ Meelisel mõtõ, et egäl Vahtsõ-Roosa majal piät tähtsil päivil olõma välän sinimustvalgõ lipp. Eesti Vabariigi 80. aastagapääväl kõrrald’ tä päävänõsõngu aigu lippõ õnnistamisõ. Õnnistusõ sai ka Lehola talo vana lipp.

Ildamba ostõti talolõ vahtsõnõ lipp ja Eha suuv oll’, et ku tä siist ilmast är lätt, võissi vana lipp ülepää muusõummi jõuda. Nii omgi lännü. Kooni rehekuuni saa Lehola lippu kaia ERMi püsünäütüse «Kohtumised» saalin «Rahvas ja riik», kon näüdätäs Eesti umaette riigis saamist.

Kabuna Kaile

Võromaalt peri esierälidse aoluuga lipp om vällä pant ERMi saalin «Rahvas ja riik». Ansu Anu (ERM) pilt