Seo kuu alostusõn kaitsõ Mooste mõtsu vaihõlt peri lõõdsamiis Hinrikusõ Henrik Tarto ülikooli Villändi kultuuriakadeemiän ummi lõputöid ja sai nii tüü ku lõpukontsõrdi iist kõgõ korgõmba hinde – A.

Lõõdsamehe lõputüü päälkiräga «Võrumaa lõõtspillimängija Harri Lindmetsa repertuaar ja mängustiil» and põh’aligu ülekaehusõ tunnõdu Võromaa pillimehe Lindmõtsa Harri eloluust ja lahksas timä mängustiili. Ka diplomikontsõrdi poolõ luu olli Lindmõtsa repertuaarist. Hinrikus tekk’ umal lõpukontsõrdil säändse triki, et kutsõ poolõ etteastmisõ aigu saalist püüne pääle Lindmõtsa Harri hindä ja nä mängsevä katõkõistõ edesi.

«Seo oll’ võimsa hetk, ku olli puul kontsõrti õnnõ Harrist kõnõlnu ja sis ütli rahvalõ, et seo legend om esi kah tan kullõjidõ seen, ja kutsõ tä püüne pääle. Harrilõ tull’ võimsa tenoplaksutaminõ, miä es taha perrä jäiä ja tä tull’, silmä tenopisarist helksämän, püüne pääle,» kõnõl’ Hinrikusõ Henrik.

Umavahel häste kokko klapva pillimehe Hinrikus ja Lindmõts omma peri esi põlvkundõst. Viil aasta iist mängsevä nä ütenkuun nime all 28-82, nuu numbri tähendi mõlõmba pillimehe vannust. No omma nä viil aastakõsõ vanõmbas saanu. Edimäst kõrda saiva nä püüne pääl kokko 2010. aastagal Põlvan Indsikurmun Uma Pido aigu. A suurõmb kuuntüü sai pillimiihi vaihõl alostusõ Villändi folgil, kon teema oll’ «Ladva ja juurõ» ja nä passõ sinnä häste ütenkuun mängmä.

Rahmani Jan

Hinrikusõ Henrik ja Lindmetsa Harri. Pildimontaaž Kanariku Ivari videost