Reisihuvilinõ, nigu ma olõ, käve piimäkuu algusõn Lätin huvireisil. Seogi kõrd näimi reisi pääl hulga käsitüüd ja lilliaidu.

Edimäne suurõmb piätüs olle Riian käsitüülaadun. Sääl oll’ värki säänest ja määnest, alostõn heegeldedüst peopesä-suurudsõst meritähest, mis massõ 20 eurot, kooni suuri müüblitükkeni ja moldõni vällä. Eski vankri olle käsilde valmis tettü. Näie viil ilosit läti rahvarõivit, suurrätte ja õrnõhuliidsi sallõ.
Söögipoolitsõst oll’ pall’o esiküdsetüisi saiu ja leibä. Mitmit sortõ suidsulihha ja -vorstõ. Ja muidoki sõira, nii pätsin ku tükken purgin õli sehen.

Hinna olli nii ja naa. Puust as’a olli kallimba ku meil, a aia- ja puuvili olle odavamb. Esi ma osti nii pätsi- ku purgisõira. Tuu õli sehen sõir miildü mullõ rohkõmb – oll’ hää pehmekene vanainemisel süvvä. Midä muidoki es olõ, oll’ lambaliha, nigu mi Lindora laadun.

Järgmäne piätüs oll’ Ikškile veinikeldri. Pakuti katsat umatettüt veini ja hans’at päälekauba. Lisas mar’aveinele oll’ kõomahlast ja lavendlist tettüt veini. Lavendliveini es olõ ma kunagi saanu. Tuu oll’ peris hää, umaperädse meki ja lõhnaga.

Õdagus jõudsõmi hotelli, a midä es olõ, oll’ õdagusüük. Tull’ vällä, et es olõki ette nättü. Õnnõs oll’ söögipuut lähkül ja saiõ nälg är kistutõdus. Tuu iist oll’ järgmädsel hummokul kõrralik laud.

Pääle süüki sõidimi Dobele tsirelinäütüsele, kon oll’ üle katõsaa tsirelisordi. Inämbüs olli Peteris Upitisõ arõtõdu. Kävemi timä majamuusõumin kah, kon olli kõik tsireli uman ilon pilte pääl nätä. A mi reisi aos häitsi aian tuust katõsaast tsirelist viil vast kümme tükkü, mis kuuma es pelgä. Tuust oll’ külh väega kah’o. Mõnõ tsireli olli kah müügin, a nii pikä ja rassõn potin, et es jõvva esiki nõsta, kõnõlõmada kodo tuumisõst.

Lõunasöögipiätüs pidi olõma Lidon, a kuna Riian oll’ tuu päiv rattaralli, sis mi sinnä ligi es saaki sõita, kõik tii olli kinni.

Piätimi sis Raganan, Riiast 70 km siiäpoolõ. Tuu oll’ sääne huvitav nõiamaja. Ümbre huunõ olli nõidu ja muido miihi elosuurudsõ kujo. Süük oll’ hää ja otav. Suurõ lihatüküga praadi saiõ kätte viie euro iist.

Viimäne piätüs olle Cesisen Guna ja Janis Rukšansi lilliaian. Janisõl ollõv Euruupa kõgõ suurõmb krookuisi kogo. Guna hoolits’ suurõmbidõ lille iist.

Mullõ miildü kõgõ rohkõmb pujengi, midä olle näide aian üle 40 sordi. Kül lihtside, kül täüdüshäitsmitega ja mitmõsugutsit värve. Ettetelmisega saa näid sügüse osta ja küländki normaalsõ hinnaga. Saimi üten ka piltega kataloogi ja telmise lehe, a nuu umma kõik lätikiilse. Kõgõ parõmb, ku saasi esi kotusõ pääle minnä, a kellega?

Tuu vist jääski mul suurõs unistusõs.

Urmi Aili

Guna ja Janis Rukšansi lilliaid Cesisen. Pilt: gardenpearls.eu