Talusulanõ sai uma edimädse palga. Võtsõ kar’alaudast käevangu kõgõ valgõmba pääga nüsjä ja kutsõ tä liina restoraani. Telse sis lavva pääle hääd ja parõmbat. «Kulõ, mis ma viil telli? Mul om ülemädse kõrra pääl tellit tarõ, pehme kanasulgist tett tekk sängü pääl. Kanasulõ omma täämbä hummuku kana persest kakutu. Midä sa viil tahat?»
«Ma tahas viil toda kõlladsõ ihuga saia!»
Telsegi sulasõpoiss torti. Poiss mugu kiheli: «Läämi nüüd tõsõ kõrra pääle tarrõ, sängü pääl om kanasulinõ tekk! Midä sa viil tahat, ma telli!»
«Ma taha toda juuki, mis mullõ vällä aja!»
Poiss telsegi šampust. «No midä sa viil tahat, kullakõnõ?»
«Ma taha nüüd kakalõ!»
Elmo
