Timahavadsõ Kangro-preemiä sai Reimanni-Otsaru Nele

Kangro Bernardi kirändüspreemiä sai timahava Reimanni-Otsaru Nele võrokeelidse mälehtüisiraamadu «Vanaimä pääs’okõsõ’» iist, kon tä kõnõlõs latsõsilmi perrä elost Vana-Võromaa Orava kandi Luuska külä Lätte talon 1960. aastil.

«Taa mälehtüisiraamat om pühendet mu vanaimäle ku helkväle küündlele esiki mu elotii pümehüseh,» ütles kirotaja esi.

Võro kultuuri huvilidsõlõ inemisele ei olõ vaia Nelet lähkümbält tutvas tetä. Tä om olnu võrokeelidse koolioppusõ iistvõtja ja pühendünü võro vaimu hoitja, a ka kirätüü om olnu osa timä olõmisõst. Hääs näütes om laabsalõ kirja pant «Võromaa kodolugu» (2004), miä kõnõlõs koolilatsilõ ja suurilõ luudusõst, aoluust ja Võromaa tunnõt-teedä inemiisist.

Kangro-preemiä hindamiskogo löüdse, et «Vanaimä pääs’okõsõ’» tege võrokeelist kirändüst rikkambas. Kogo iistvõtja, kirändüstiidläne Kronbergi Janika ütel’ viil, et mitmõ varatsõmba eesti kirändüsest teedä latsõ silmäga nättü ja meelen peetü pildi omma saanu seo raamatuga väärt võrokeelidse tävvendüse. Raamatun kõnõldas külh elost 1960. aastil Kagu-Eestin Orava kandin, a mälestüse küünüse vannu perimüisi pite aon ja ruumin hoobis kavvõmbalõ. Autor om mõistnu uma mälehtüse kirja panda nii, et inneskine egäpäiv saa pühäpäävädse paistõ.

«Mu vanaimä oll’ perit Kõlikülä Kõli suurõst suguvõsast, koh om kõgõ olnu kimmä vaimu, luuja hinge ja hää lauluhelüga inemiisi. Näid kaiõh ja kullõldõh saie mullõ selges, et esiki ku om rassõ, tulõ iks otsi ja nätä illo. Takastperrä saa viil arvo, et huulmalda viimädse saa aastaga sündünüist as’ost – mitu sõta, kiudutamisõ, kolhoosi ajaminõ – oll’ võrokõisi põlvõst põlvõ perit umailm mi küläh siski eloh ja tuud olõ tahtnu umma raamatuhe kah kirja panda,» võtt autor uma jutukogo sünnüluu kokko. «Tahtsõ kirotamisõ aigu kõgõpäält hindäle miilde tulõta, määne oll’ latsõiä elo luudusõ rüpüh. Tunnõ täämbädseni, kuis tuu ao poeesia võidutsõs iks egäpääväelo proosa üle.»

Kangro Bernardi preemiä anti vällä 35. kõrda. Preemiä määrätäs Kangro hällüpäävä aigu 18. süküskuul viimädse aasta seen ilmunu Võromaa-ainõlidsõ raamadu iist vai Võromaalt peri vai Võromaaga köüdetüle luujalõ. Avvohinna välläandja om Võromaa arõnduskeskus.

Kabuna Kaile

UMA Leht