Lätsi Tarto vannokotto tüüle ja saiõ säält ammõdikortina Ujula uulitsalõ. Tuu oll’ 20 ruutmiitre suuru küüktarõ. Elli sääl ummi latsiga.

Oll’ pikk katõ kõrraga maja, kon 12 kortinat, kõik küüktarõ. Vanastõ ollõv sääl telefonka (kontrollaparatuuri tehasõ) ütiselämine olnu.

Ellimi edimädse kõrra pääl väläussõ man. Tarõl oll’ harilik vineerist uss. Tarõ oll’ talvõl nii külm, et pääle kütmist kah oll’ lae all 16 ja põrmandu pääl kuus kraati lämmind. Ku väläussõ vaihõlõ lumi tuisas’, oll’ viil külmemb. Vaihõpääl sai kats kõrda kütetüs, hummogu ja õdagu, et lämmämb olõssi. A meil olli vatiteki pääl ja är mi es külmä. Kõgõ parõmb oll’gi sis, ku sait sängün jala vasta lämmind ahokülge vällä sirota.

Mi maja oll’ piaaigu uulidsa lõpun. Edesi tull’ viil paar majja ja sis saiõ ujolahe. Kuigi es olõ mugavuisi ja vets oll’ välän, miildü sääl elämine mullõ kõgõ rohkõmb. Väega illos oll’ keväjä. Akõn oll’ hoovi poolõ, kost terve mäeküle pääl paistu kätte erämaja ilosidõ häitsvide aiduga.

Talvõl oll’ nii vaiknõ, et ku päävän massin vai paar uulitsat pite sõidiva, oll’ joba suur ime. Latsõ käve katõ surnuaia vaihõl olõvat tiid pite mäest kelguga alla laskman. Sis olli tii veeren viil liivakooba, kon kävemi sügüse kaeman, kas nahkhiire ja muu mutuka omma joba talvõs hindäle kodo löüdnü.

Suvõl oll’ ujolahe sagimist rohkõmb. Sis sõidõl’ autit ja käve inemiisi. Latsil oll’ kilkamist ja viin sulistamist.

Ütskõrd, ku tüült kodo tulli, olli latsõ kaonu. Lätsi näid ujolahe otsma ja mis ma näi: mu kooliiälidse latsõ olli kummimadratsiga vii pääl ja naabri kolmõ- ja viieaastanõ kah sääl. Sis ma kül hiitü väega är. Kae ku olõs madrats ümbre lännü.

Lämmä ilmaga oll’ mul akõn kõgõ valla, sis kah, ku tüül olli. Es olõ toda hirmugi, et kiä sisse tulõ ja midä är võtt. Tuulaol olli kõik vaesõ, olõ es midä võttagi.

Urmi Aili

Kodo aknõst kaiõn olli uibu kõik häitsmit täüs. Pilt Urmi Aili arhiivist.

Pensionär Urmi Aili tulõtas miilde, määndse omma nuu paiga,
kon tä elänü ja midä kodos nimetänü om.