Seod nimme kand Eestin 138 inemist. Vanan kiräviien nimme kujuga Tode kand alla kuvvõ inemise. Nimä võiva olla hoobis alguperätse tõsõ nime Toodo (Todo) perijä.

Toode (Tode) pandmisõ kotussit oll’ kolm. Moostõ mõisan panti Toodõ Juhani Jaani ja Piitre perrilõ Tode. Säält mõisast om peri ka Toodesson ~ Todeson. Edevanõmbat, kink perrä nimi olõssi pantu, nätä olõ ei, a joba 1688 elli Kauksin Tode Peep.

Rõugõ mõisa Matsi külän panti Tode, hingelugõmisõn 1826 Toode.

Rõngu kihlkunna Aagre mõisa Palamuste külän panti Tode.

Ütengi paigan ei olõ Toodõ olnu nime saajidõ lähembä edevanõmba edenimi, a vana edenimega om sõski tegemist. Tuu edenime päämine kodu om Räpinä kihlkund. Sääl omma 1738 kirja pantu: Mehikuurman Usti Tode ehk Ustje Todo, Jõõperäl Nagla Agalick Tode, Toostõn Hori Tode Peter. Kahkvan om hingelugõmisõn 1795 Parri Tode t. Katri. Räpinäl panti Toodõ lisanime perrä priinime Tooding (vanan kiräviien Toding) ja Todesk.

Kost edenimi Toodõ tulnu om, olõ-i selge. Räpinä vindläisi Fjodori ristinimme kirutõdi 18. aastagasaal Fedor vai Födor vai Tedor. A ku Fjodori õdagumainõ kuju Theodor om mõnda idaslaavi kiilde lainat, kas kujul Теодор vai Тодор, sõs om täst võimalik saia mugandus Todja (Тодя).

Tõnõ võimalus om, et vana edenimi Toodõ vai Toodo tulõ keskaolidsõst saksa nimest Dodo. Saksamaal tulõ ette ka perekunnanimme Dode. Edenimme Dodo om pruugit ku lühküt kujju germaani nimmist Ludolf ja Dietrich.

Nimme Toode om võet ka eestistämisel, katõssa kõrda. Kastre-Võnnu vallan muudõti tuus vana nime Hobbe ja Hoppe, lisas Todejüri, Laiusõ vallan vana nime Toter ja Tuuter, Rannu vallan nime Zääro ja Zäro. Sääne vahtsõnõ nimi nigu Toodre om saad õnnõ Tode ja Toodessoni eestistämisel.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.