Sõidi pühäpäävä lõuna aigu Põlva liinast läbi. Tahtsõ nätä sääl valla tettüt monumenti ansamblilõ Winny Puhh. Ansambli otsust’ tuu esi pistü säädi ja reklaami perrä võisõ pelädä, et avvosammas om peris jälle. Periselt es nakkagi vahtsõnõ «munament» minkagi hirmsaga silmä, peris häste passõ tuu muna sinnä posti otsa.

A Põlvast läbisõitminõ vei mõttõ laembalõ perämädsel aol sääl kandin sündüvä pääle. Sotsiaalmeediät kaiõn tunnus, et inemise ei olõ rahul: asotuisi pandas kinni, ei löütä rahha tarviliidsi huunidõ remondis, keskliinan lahutas suur maja maaha. Üteldäs, et elo nakkas niimuudu Põlva kandist är häömä.

Eloga pääliinast kavvõl ja esieränis veeremaal ei olõki väega häste. A hädäldämine kah midägi parõmbas ei tii. Mu meelest avitas säändsin paigun ello hoita kimmäs hindätiidmine. Põlva rahvas saa uhkust tunda kultuuriluulidsõlt suuri asjo üle. Om jo Põlva küle alt peri Hurda Jakob, kink üleskutsmisõ pääle om eesti rahval maailma mõistõn väega võimsa rahvaluulõkogo. Põlva om lõõdsapääliin, Teppo lõõts om kah maailman väega esieräline. Esimuudu maamärgi omma Põlva kihlkunna nurmi pääl kasuja ütsigu pedäjä, miä Põlvaga köüdetüisi kiränige meelest taivast üllen hoitva. Võimsat kultuuriluku om Põlva kandin viil ja viil.

Nii et kultuurilinõ vundament om Põlva kihlkunnal väega tukõv. Kimmäs vundament avitas kimmähe muul elol kah püsümä jäiä.

Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja