Om vääga suur asi, ku latsõlõ kuuli ega latsiaida minek vastamiilt ei olõ.

Mõnistõn tegevä nii tsillukõisilõ ku suurõmbõilõ tüüaasta hääs lahkõ ja huulva opõtaja ja kokatädi, aga illus om tuugi, et uma maja saina takan kasusõ viinamarja, medä egaüts esi võtta tohes.

Kooli majandusjuhataja Ruveni Merikene tiid kõnõlda, et aastõid tagasi oll’ koolimaja saina veeren lõunõ puul küllen peris suur kasvumaja, a ku tuu ärä lagusi, jäije viinapuu alalõ ja naile sääl vääga miildüs, ega aasta kandva. «Ku viinamarju kasvatamine siihn viil uus asi oll’, sis olli latsõ naist vääga huvitõt. Oll’ tõnõtõsõlõ kukilõ kah ronitu, et marju korgõmbalt kätte saia. Mõni aasta om marju vähämb ollu, a tinavaasta korssimi peris suurõ kausitävve.
Naid sai peräst edimest tunni jaetus,» kõnõli Merikene. Taa ütel’, et neil omgi koolin jo mitu aastat kommõ, et peräst edimest tunni saava latsõ sööklan veidükene medägi suuhvõ panda. Mõni lats ei süüki kotun hommugu vara ja kõiki kõtu tahtva tuul aol jo pai saija, nigu Merikene ütläs. Latsõ saava võtta porknõ- vai ubinatükke, tõnõkõrd rosinõid vai pähkliid. Leib, sepik ja joogivesi om alasi olõman. Niisama jaetas näksmist latsiaia rahvalõ.

«Latsiaial omma kasvukasti, kohe ega keväje medägi külvetäs. Tinavaasta olli neil porknõ, mea latsõ ildaaigu üten üles võtti. Ja üten kastin kasusõ mustika, mea kah häste kandi,» kõnõli majandusjuhataja. Küüsümise pääle, kuis latsõ lõunõ aigu söövä, kitt ta, et ei saa halba sõnna üldä, ei sordita vääga, süvväs kõrraligult. «Meil om vääga hää kokatädi Hassi Merili ja hää söögi. Mõni lats ei taha külh häste kalasuppi, praaditut kalla süüäs paremba meelega,» om Merikene tähele pandunu.

Üts võimalus latsilõ näütä, et neist hoolitas, omgi koolielu säädmine nii, et kelgi kõtt tühi ei olõ. Sis omma latsõ rahuligumba ja vast kõrraligumba kah. Viinamarja omma küll otsan, aga tuugi poolõst om taa maja aasta läbi rikas.

Nõlvaku Kaie

Mõnistõ latsiaia latsõ võtti ildaaigu üles porknõ, mea keväje kasvukasti olli külvet. Ruveni Merikese pilt