Hummõn, 18. rehekuu pääväl om luukapäiv. Luukas oll’ üts Jeesukõsõ nelläst tähtsämbäst evangelistist. Täl oll’ ruumlasõ nimi, miä tulõ Rooma hariligust edenimest Lucius. Luciusõ nimme anti poiskõisilõ, kiä olli sündünü pääväaol, tuu om tulõtis sõnast lux ’valgus’.

Ku kaia eesti priinimmi, miä omma Luukast tulnu, sõs üs haruldasõmb võimalus om Luks. Alambsaksa keelen võidi Luukast kutsu Luks (Lux) ja tuu keele nimmi pruuksõva ka eesti talupoja keskaol ni 16.–17. aastasaal.

Eesti priinimel Luks om 207 kandjat. Mõisit, kost taa või peri olla, om küländ pall’u, umbõs 30 tükkü. Hingelugõmiisi perrä pantigi inämbäste Luks, a nellän mõisan ka Lucks ja viil nellän mõisan Luchs. Tal’na lähkün Lagedil ja Noarootsin panti ütele roodsi perrele Lux. Välläütlemisen vahet olõ-i.

Näütüses Mõnistõ mõisa Kasa, Pulli ja Horsti talon elänüle suguvõsalõ panti keriklikult Luks, a hingelugõmisõn Lucks. Vahtsõliina mõisa Häärmäni külän panti Luks. Mulgimaal Luksi nimme es panta, a Lõuna-Tartumaal külh: Suurõ-Rõngu, Arula ja Luke mõisan.

Pääle vana inemisenime, miä tulõ Luuka edenimest, või Luks olla tulnu ka sõnavarast. Üts võimalus om saksa keele sõna Luchs ’ilves’. Saksakeelitsit nimmi panti peris pall’u. Adavere mõisa Luksi, kiä oll’ lännü Harjumaalõ, kirutõdi sääl Luchs. Nii oll’ rohkõmb saksa nime muudu.

Segiminemist nime ja sõnaga lukk tulõ kah ette. Näütüses Otõmpää Arula mõisan panti Lükärdi Reinu perrele hingelugõmisõn Luks, a keriguraamatin Luk. Tuusama Adavere Luks, midä saksa keelen ’ilves’ naati tõlgõndama, panti tegeligult Lukussepa (Lukkoseppa) talun.

Muiduki võisõ mõni Luksi nime pandja mõisaherr vai pastor pitä silmän ka ladina keele sõnna lux ’valgus’.

Eestistämisel Luksi nimme es võeta, a är anti külh. Asõmalõ võeti Eelma, Laansalu, Lees, Rohtla ja Voog.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.