KOMMÕNTAAR • Lutsu tiatri timahavasuvinõ võrokeeline nal’atükk «Marss» om paiguldõ nii periselolinõ, et tuu vii silmä. Kiränik Ruitlasõ Olavi kaes ello kõgõ harilikumba maainemise silmi läbi ja näütäs niimuudu väega selgele är, et mõni asi om täämbädsen ilman sääne, nigu elänü mi Marsi pääl. Ummõhtõgi massa-i tõsidusõst är hiitüdä: tego om õks nal’atüküga, kon omma kirivä tegeläse ja kon ussõ (seokõrd külh tuhaurn) segi aetas ja tuust hulga essütüst sünnüs. Ja suguelondi-, niigri- ja pedenall’a saa iks kah.
Inemises olõmist and tiatritüküle mano armastusõ otsminõ ja löüdmine. Toda saa nätä hulga, Ruitlanõ om säändse as’a man peris meistre. Ja esiki ku nuu armastusõ vormi olõ-i kõgõ harilikumba, löüd kaeja kimmäle ärtundmisõ.
Nigu tiatriharrastajidõ man inämbüisi om, paistus Lutsu tiatri mängust kah vällä tegemise lust. A ku kaia pikembäaolist pilti, sis om Lutsu rahval õnnõstunu üles kasvata vahtsõ ja noorõ päätegeläse. Vana tegijä omma kah alalõ ja saava tetä ummi karakterrollõ. Sääne asi näütäs tiatri elojõudu ja and luutust, et elo maal ja tiatritegemine Lutsu külän lätt kimmäle edesi. Edesiminemist näütäse viil vahtsõnõ põnnõv mängupaik ja taristuministri Leisi Kuldari tõkkõpuu vallalõtegijä roll.
Rahmani Jan
Lutsu rahvas Marsi pääl. Rahmani Elo pilt
Tütär uma katõ esä käest unõjuttu vällä nuiaman. Rahmani Elo pilt
Ruitlasõ Olavi: tüü om Ponzi skeem, tuuga rikkas ei saa
Kuis lätt?
Nigu toukat, nii lätt. Hästembäpuulsõlt vai veidükese parõmbidõ. A seogipoolõst ei jõvva är kaivõlda.
Määne om kiränigu elo pääliinan? Mille sääl elät?
Egäl puul om samasugunõ elo. Ma ei käü pall’o kongi muial ku 800 meetri takan poodin ja latsõga pargin jalutaman. Säänesama väiku liin nigu Võro, õnnõ tõsõn keelen kõnõldas. Ma tävveste kogõmalda trehvsi Tal’nahe, sõs katõsa aastat tagasi sündü mul Tal’nan tävveste kogõmalda lats ja nii taa kuigi läts’.
Mis tüü sul parhilla käsil omma?
Romaani lõpõta. Viil tii ütte-tõist, pall’ond ei rabõlõ, tüü om Ponzi skeem, seoga rikkas ei saa.
Mis om suvõl tulõman?
«Marsi» etendüse. Ma esietendüsele kah’os ei jõvva, olõ tuuaig vällämaal, a eelviimätsele õnnõs saa minnä. Latsõl om koolivaheaig, vast teemi timäga määndsitki suvõasju. Osti hindäle õkva vahtsõ paadi, kimmäle leotami timäga tuud.
Kas sa esi lännü Marsilõ, ku sul olõs võimalus?
Ei.
Kuis Muskil lätt?
Ma usu, et häste. A ma arva, et tä om nii ull’, et ei jaga mu arvamist.
Midä «Marsi» etendüselt oodat?
Ei ooda, ma tiiä. Kõiki suvvi kõgõ parõmb suvõtükk tulõ.
Kuna sinno Võromaal nätä saa?
Kimmäle 21. piimäkuul. Põlvamaal Lutsu külän Lutsu tiatri etendüsel «Marss». Kõik võiva piledi osta ja tükkü ja minno kaema tulla.
Küsse Rahmani Elo
