KOMMÕNTAAR • Ku taan muutuvan ilman otsi midägi püsüvät, om tuu Lindora laat. Timahava trehväs’ laat tõsõpäävä pääle, a oll’ iks säänesama, nigu tä perämädsel aol (ku unõhta är tuu kõgõ kõvõmb koroona-aastak) olnu om. Kauplõjidõ jaos om Lindora laat aastalõpupido ja ostja jõudva kah kinäste peräle, kuigi om kuulõpp ja raha pall’odõl otsan.

Lindora laadu kõrraldaja omma mu meelest perämädsel aol umma tüüd tsipa rõõmsambalõ tennü ja ei tükü inämb nii hirmsalõ kõrraldama. Tuu om hää, and loomulikkust mano. Las ollaki kõik nii, nigu parasjago kujonõs. Varatsõmbast inämb naas’ seokõrd silmä kavalit ärimiihi, kiä olli Tabina, Korgõsilla ja Otsamõisa kandin uma kauba vällä pandnu. Nojah, tsipa kavvõmban om veidemb trügimist.

Mul om vast nii 40 aastakka üttejärge Lindora laadu kogõmust. Esi ma midägi ostma ei tükü (seokõrd osti õnnõ üte tükü rulaati), päämidselt om taa iks vanno tutvidõga trehvämise paik. Sääne asi om kül perämäidsil aastil silmä jäänü, et tutvit jääs kõrrast veidembäs. Ei tiiäki, kohe nä niimuudu kaosõ…

Timahava jäi viil silmä tuu, et nuurt rahvast paistu laadu pääl veidemb ollõv. Väikeisi latsi mõni õks oll’, a koolilatsi trehväs’ silmä õnnõ laadu lõpu poolõ. Ei olõ ka midägi imehtä, laat oll’ jo koolipääväl. Tuu vei mõttõlõ, et vast olnu aig kuuluta Lindora laadu päiv Võromaal ja Setomaal säändses pühäs, kon kuuli ja tüüle minemä ei piä. Selle et Lindora laat om iks kimmäs osa mi kandi perimüskultuurist ja tuust ossavõtmist ei massa rassõs tetä.

Hindä kooliaost olõ kirja pandnu üte luulõtusõ, kuis meil laatu minek är keeleti, selle et oll’ vaia koolitunnõn istu. Tuukõrd tundu kuulmeistride käsk väega andsak ja teküt’ vihha ja vastavõitlõmist. Aig om muutunu ja parhilla peetäs umakandi perimüst iks kõvastõ inämb avvu seen, ku Vinne ao lõpun. Nii et Lindora laat mi kandin riigipühäs!

Rahmani Jan

Pilt timahavadsõ Lindora laadu päält. Toomõ Triinu pilt