Televiisor ja kommunism
1960. aastidõ edimädsen poolõn, ku Kääpä kooli direktri oll’ Kala Asta, ostõti koolilõ televiisor. Tuu oll’ terve külä pääle ainumanõ televiisor. Televiisor oll’ sis vahtsõnõ asi ja inemiisi meelest näüdäti säält väega häid saatit. Külärahvas küsse, kas nä võiva koolimajja noid saatit kaema minnä. Lubati, ja mõnikõrd kogonõsi sinnä peris hulga rahvast.
A sääl, kon hulga rahvast kuun, tetäs õks nall’a kah. Üts hambamiis naas’ seletämä, et võtkõ ritta, õkva nakkas televiisorikaemisõlõ piletide müük. Tõnõ nal’amiis ütel’ tuu pääle vasta, et määnestki piledimüüki ei tulõ, selle et mi liigumi kommunismi poolõ ja tuu tähendäs, et televiisori kaeminõ om meil massulda.
Seo jutu moraal omgi sääne, et kiäki ei olõ tuud kommunismi täämbädse pääväni nännü, a televiisor om parhilladsõl aol Kääpä külän vast egän majapidämisen. Ja piletit tuu kaemisõs ei müvvä.
