Ärtsurgit oktoobripühä
Päält sõta oll’ aig, ku märdikuu alostusõn pidi tähüstämä suurõ sotsialistligu oktoobrirevolutsiooni aastapäivä, midä kutsuti oktoobripühäs. Üten maakotussõn peeti aktus är ja arvati, et tuuga omgi tähtsä päiv tähüstet. A noorõ es lepü tuuga, nimä tahtsõ tandsi kah.
Kipõstõ kõrraldõdi pillimiis ja minti ütte küläküünü tandsupidolõ. Akordionimängjä astõgi rahva ette, tõmmas’ pilli lakja ja lasksõ laulul tulla: «Suur ja lai on maa, mis on mu kodu, rikas loodusvaradest ta pind!»
Välän oll’ pümme ja küünüussõ katõlt puult vallalõ. Äkki kostu pümehüsest tõõsõ pilli mäng ja noorõ meesterahva helüga laulõti säält: «Õga seo asi nii ei jää, õga seo tibla siiä ei jää!»
Kiä sääl niimuudu laulsõ, es saiaki teedä, kuigi asja naati perän uurma. Rahvas kõnõl’, et vast mõtsavelle tei tuu nal’a. Prooviti vällä uuri tuud kah, kiä säändse lorilaulu vällä mõtõlnu om, a todagi es saia teedä, selle et säänestmuudu sõnnoga laul oll’ tuul aol joba laembalõ tunnõt ja muutunu pia rahvalikus laulus.
Tossu Tilda
