Elo
-
Kiri Kreutzwaldilõ. Tervüst, avvulinõ tohtriherr Ristmõts!
Pidi joba varrampa kirotama, a näet, kättevõtmisõ asi. Aol om kõgõ rutt ja olõmigi jõudnu 21. aastasaa sisse. Esihindä kotsilõ ütle sis kah, et ma olõ provva Stadtberg ja umist elopäivist õkva 44 aastakka Võro liinan tassakõistõ toimõndanu.… -
Raamat Urvastõ surnuaida matõtuist tunnõtumbist inemiisist
Vällä om tulnu raamat Urvastõ surnuaida matõtuist tunnõtumbist inemiisist. Raamadu om kokko säändü… -
Naha – külä perämidseh vallah
Täämbäne Naha külä jutt kääse väegadõ vanno aigo piti. Ega mi häste ei tiiä, määne elo oll’ Ahja ja… -
Priinime lugu: Tsupsman ja Zupsmann
Nimekujul Tsupsman om 38 kandjat, Zupsmann – 28. Lisas omma viil Zupsman (21) ja Tsupsmann (6). Muiduki om taa kõik üts ja sama Räpinä priinimi algkujuga Zupsmann. Tunnus, et ts-algusõga kirotamist om rohkõmb suguvõsa Vinnemaalõ vällä rännänün ja tagasi tulnun harun, näide jaos… -
Elät vai koolõt?
Om arotõt inemise elo ja surma üle. Kes taht ellä vai kes ei taha inämb ja taht är koolda. Mõni taht eutanaasiat, avitõdut elost ärminekit.
Osa inemiisi (inämbält jaolt noorõ) lätt siist ilmast är umal vabal tahtõl. Kül om süüdü õnnõtu armastus, suurõ võla vai viil mõnõ põhjusõ,… -
Kuis kemmerguga saa?
Aig ei olõ põra, teedäki, kõgõ rõõmsamb ja laabsamb. Järest enämb tegünes manu asju, mille üle nigu enämb naarda ei tihkõgi.
Nuu inemise, kiä raadiod kullõsõ, telekast kah ennegi seebikõid ei kae ja mõnd lihte kah vahel lugõva, omma ütsjagu närvi aet ja valmis puuti juuskma,… -
Bratwurst, krankenhaus ja kohopiimäpondsigu Õdagu-Saksamaal
Umbõlõ hää, ku sõpru om ka tõsõl puul piiri. Kääpä põhikoolil om Euruupan… -
Priinime lugu: Suuder
Seol nimel om Eestin 108 kandjat. Nime vanan kiräviien algkujul Suder om kandjit 16. Nimi om peri nelläst nukast üle Eesti.
Helme kihlkunna Kärstnä mõisan panti Suder ütele taluperrele, kinka lisanimi vai esiki talunimi oll’ joba varõmb Suuder vai Suudre, nt 1811 Suhder Anss. Helme mõisan sai… -
Talomuro ilmaruum kesk pääliina
Tiidäolõvalt om edimäne kõrd, ku Kumu kunstimuusõumin saat näütüse aigu võrokeelist giidi kullõlda. Lõuna-Eesti maalikunstnigõ näütüst «Talomuro ilmaruum» kaema… -
Kolm Ukraina-luku Poola reisi päält
Ma piät tunnistama, et jäi haigõs. Päält tuud, ku vabariigi aastapääväst pääle Ukrainan sõda käü, ei suta ma… -
Priinime lugu: Pruuli
Seol nimel om Eestin 226 kandjat. Vanan kiräviien kirotõdi Pruli, ka taal nimekujul om seoilmaaigu 19 kandjat. Nime tegünemise kotussit om umbõs 12. Sama sõna nimekäänüssen Pruul om perekunnanimes 419 inemisel ja tegünemise kotussitki om rohkõmb, egäl puul üle Eesti.
Pruuli nimi om eesti keelen inämbäste tõsõn… -
Aitüma muijal eläväile eestläisile!
Tuust om mitukümmend aastaiga, ku üts edimätse Eesti Vabariigi aigu koolin käünü vanaproua tunnist’, et külh om hää kullõlda nuide inemiisi eesti kiilt, kiä siist nelläkümnendäil aastõil üle maailma pakku lätsi, aga võõra keele kõrval ka uma alalõ jätti ja latsilõgi opassi. Et… -
Käümises tettü seerigu
Pikk ja väega luminõ talv om otsa saaman ja tuuga üten ka tarõn mol’otamisõ aig. Tulõ seerigu vällä otsi!
Ku naabridõ… -
Priinime lugu: Määrits, Meerits ja Merits
Põhimõttõlidsõlt sama nime mitu kujju omma tegünü eri paigun. Määrits (66) ja timä vannamuudu kiräpilt Märitz (11) omma päämidselt Sangaste peritolu nime, Meerits (156) ja Merits (44) omma tegünü häste mitman paigan.
Sangaste Vaalumõisa Määritse talu peremehe Märitze Walda perrätulõja panti Soontaga mõisa… -
Mannavatt
Parhilla om perämädsest perämäne aig kurõmarjust mannavattu tetä. Hää latsõpõlvõsüük oll’, a tuust aost pääle, ku ma olli küländ vana, et esi kloppi, läts’… -
Kõik tahtva kitmist
Inemine om kitmisega kidsi. Ku kiä midä häste tege, paistus tuu nii harilik, nii piätki olõma. Ja kiäki ei panõ nigu tähelegi, pall’o tõõnõ um tollõ õnnõstumisõs vaiva nännü.
A ku kiä piässi midä halvastõ tegemä, kas nimme vai kogõmalda, kül sis om kaagutajit. Mille tä iks… -
Tiatri- ja talomiis Rüütle Janno
Põlva kandi Lutsu külä talo- ja tiatrimiis Rüütle Janno om seos aastas tiatriplaani paika pandnu, a põlluplaanõga om viil… -
Priinime lugu: Kahr, Kahro ja Kahre
Nimme Kahr kand parhilla Eestin 86 inemist. Nimel Kahro om kandjit rohkõmb – 145. Algusõn sama tähendüsega om viil nimi Kahre – 96 kandjat. Kõik nime pandmisõ es pruugi tähendä kahru, selle et ka nimme Kaar (210 kandjat) võidi saksa muudu kirota Kahr,… -
Rikas om tuu, kiä veidü kulutas
Ma tahassi olla õnnõ pensionär. Võissi kavvõmb maada ja ei piässi talvõl nilbõ ja külmäga hummogu pümmega vällä minemä. Arva, et olõ elon nii pall’o tüüd tennü ja uma pensioni vällä tiinnü, mille iist vanaduspõlvõ pitä.
Paar talvõ olligi sääne kodonõ pensionär. Hää oll’ külh… -
Vaia om sõpra, aga ka pruuti vai peigmiist!
Pea omgi sõbrapäiv käen, medä mi hää meelega tähistä. Valentinipäiv om konagi algusõ saanu hallõst luust, aga tuud mi põra miilde ei tulõta. Mõtlõmi enämb tuu pääle, ku pall’u kelgi sõpru ja kallid inemiisi om.
Linna Reet kirut’ ildaaigu Tiiu aokirjan, et vanõmban… -
Luudusõpiltnik Müürsepä Tuule
Võromaalt Antsla kandist peri luudusõpiltnik MÜÜRSEPÄ TUULE om ummi piltega varrambagi silmä paistnu, a no õnnistu täl jõuda riikevaihõlidsõl… -
Priinime lugu: Kersna, Kärsna ja Kerstna
Nimel Kersna om täämbädsen Eestin 32 kandjat, nimel Kärsna 45 kandjat. Viil omma olõman nimi Kerstna 35 kandjaga ja väega harv Kärstna, a tuu nimepaari peritolu sais erälde. Kõiki nellä varjantsi välläütlemine oll’ edimält ütstõsõlõ väega lähkün, selle et Võrumaal üteldäs Kersnat… -
Mis kusi mass?
Kuna ma uma tüü peräst piä väega pall’o ümbre sõitma, sis ma kirota säändsest as’ast nigu kusõmiskultuur.
Kõgõpäält täämbädsest aost. Egän bussijaaman omma joba prõlla vetsu olõman. A esiasi om, pall’o piät inne masma, ku sinnä sisse saat minnä. Viimädse hinna (ku vaihõpääl ei olõ nõstõt) omma Võro bussijaaman… -
Kalaluulõ olõ ei kalaluu!
Koržetsi Vladislav om kokku säädnü «Eesti kalaluule antoloogia», miä võissi olla egä kultuurihuviga kalamehe üükapiraamat. Sälläkotiga kalalõ üten võtmist ei…