Elo
-
Võro keele nätäl Kääpä koolin oll’ täüs tandsu ja rõõmu
Iispäävä tull’ kuuli folklooriansambli Käokiräs, kuun 1.–5. klassi latsiga laulõti ja tandsiti.… -
Pildikeisi timahavatsõst võro keele nädälist
Timahavadsõ võro keele nädäli muinasjutuhummogu olli viiel pääväl Võro liinan Võro instituudi saalin. Jutukõnõlõja Lillmaa Terje… -
Priinime lugu: Tarros
Seol nimel om Eestin 30 kandjat. Samast suguvõsast peri nimel Taros om kandjit tsipa rohkõmb ku 10, nimel Tarus kah rohkõmb ku 10.
Nimi panti õnnõ üten paigan. Seo oll’ Arula mõisa Otõmpää kihlkunnan, nime saaja olli Kuurvere Tootsi Henu (Henno) ja timä latsi perekunna. Nimme kirutõdi… -
Mõnistõ rahvamaja oll’ hällülats
Oktoobrin peeti Mõnistõ rahvamajan seo kandi inemiisi jaos vääga tähtsät pitu. Taasama maja, mille ehitämises aastõid plaani oll’… -
Lindora laat – midägi püsüvät taan muutuvan ilman
KOMMÕNTAAR • Ku taan muutuvan ilman otsi midägi püsüvät, om tuu Lindora laat. Timahava… -
Põlitsist keelist ja muutuisist
Minevä riidi peetül Võro instituudi süküskonvõrentsil kõnõldi põlitsist kiilist muutuisi aol, näüdäti vahtsit välläandit ja anti kätte võrokiilse romaanivõistlusõ… -
Priinime lugu: Kolsar
Seol nimel om Eestin 105 kandjat. Nimest om Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän kirutanu Kallasmaa Marja, ma olõ tävvendänü.
Nimi panti õnnõ üten talun, Kambja kihlkunna Vana-Kuuste mõisa Tõõraste külä Klausse talun. No om seo kotus Igevere külä all. Nime kiräpilt 1826. aastaga hingelugõmisõn oll’ Koltsar ja seo sai… -
Vigurivändäst veli
Veli om must viis aastat vanõmb ja oll’ sis kolhoosin traktorist. Ma käve põhikooli viimätsen klassin. Sõidi egä päiv bussiga kuuli.… -
Luukere Juhaniga Ameerikat avastaman
Periselt, ega Ameerikat saa-i avasta, taa om joba ammu üles lövvet ja mitte Christoph Kolumbusõ, a põlisameeriklaisi puult,… -
Priinime lugu: Morel ja Murel
Nimme Morel kand Eestin 113 inemist ja taa panti kolmõn mõisan. 1809. aastagal Erästvere mõisan panti seo nimi Jakapi Hansi Jaani kodapoolidsõperrele. Tegeligult om opõtaja Roth edimält kirja pandnu nime Topps ’tops’, a sõs tuu maha tõmmanu ja asõmalõ kirutanu Morel. Hingelugõmisõn 1826 omma Jaani… -
«Tei tuu tii» tõi pääle kimmä tundõ
ARVUSTUS • Kübärä Kristi luulõkogo «Tei tuu tii» om nigu baidevei. Võtat poodih peio, massat raha ar,… -
Haani rahva püürüspäävä Kaudimäel
22. süküskuul tähüstedi Haanimaal tsõõrikut tähtpäivä: 20 aastakka om Kaudimäel peet püürüspäivi, järgemüüdä om sääl tuli üles… -
Puutüküst tarviliidsi ja ilosidõ asjo vällävoolitsõja
Sulbi miis Štubisõ Urmas käü juustutehassõlõ nõstugi pääle tüüle, a vabal aol tege tä… -
Priinime lugu: Pulst
Seod nimme kand Eestin 124 inemist. Tegünemise kotussit om kuus. Suurõmba suguvõsa omma peri Pärnumaalt Tori kihlkunnast, Pärnumaal eläs nüüdki kõgõ rohkõmb Pulsti-nimeliidsi.
Tori Sindi mõisan panti Pulst Pulli talust peri suguvõsalõ. Seo om lajalt tunnõt Pulli, kost om lövvet kõgõ vanõmb kiviaolinõ asulakotus Eestin. Mille Pulli… -
Kullõrkukuaig!
Niimuudu häitsi kullõrkuku 17.09.2025 Kanepi kihklunnan Kaagvere külän. Keväjä nä timahava säälsaman es häitse, a no sis löüdsevä, et om õigõ aig.… -
Mõttõliidsi hõimuseldsiliidsi man Argõntiinan
Ma olõ õi Uman Lehen Argõntiina teemal ammu kirotanu. Selle et elu ilma euronõudidõ, savvusanna ni… -
Priinime lugu: Tepaskind ja Tepaskent
Nimel Tepaskind om Eestin 15 kandjat, sama nime muutunul kujul Tepaskent kah 15 kandjat. Nimi panti kujul Teppaskind õnnõ ütele perekunnalõ Räpinä mõisa Toostõ külän, Pauna talun, midä tüüpilidselt Räpinä muudu kirutõdi ka Pana (Paana). Nime saaja pernanõ oll’ Pauna Jaani Annõ, a… -
Mino eläjä
Käve edimädsen klassin. Ütspäiv oppaja küsse kodotsidõ eläjide kottalõ. Arvet ütel’, et täl om uma pini ja Maarikal olle uma kass. Mis näide… -
Kogukonnatunnõ om kimmäs!
Arvada, et kõigil aia- ja pendrepedäjeil om viil häste meelen, määne jant tinava keväjelt oll’ külvmise ja istutamisega. Et kas om varra vai jääs ildas. . . . Ja üü olli jälleki külmä ja päivält es olõ kah suurõmb asi. Vehmast, mea ütest tüküst sattõ ja hullustõ uput’,… -
Filmipisiläse külge saanu Viimne Kullar
Tsoorust peri filmimiis VIIMNE KULLAR om valmis saanu dokumentaalfilmi «Torn», kon näüdätäs läbi Haani kandi mehe Kalju… -
Priinime lugu: Leis
Seol nimel om Eestin 333 kandjat. Veidükese om kandjit ka nime hargnõval kiräkujul Leiss. Nimest om Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän kirutanu Kallasmaa Marja.
Priinime pandmisõ kotussit om 16. Nimme panti mitman paigan Saarõmaal ja Läänemaal, Hiiumaal, Harju-Madissõl, Pärnu-Jaagupin, Suurõ-Jaanin, mitman mõisan Põltsamaa-Pilistvere kandin ja Kärde mõisan Põh’a-Tartumaal. Lõuna-Tartumaal ja… -
Kümnes ammõt – kasvoaiatüüline
Ku jäie pinsi pääle, lätsi tüüle Tarto puukooli kasvoaida. Olli nii-üteldä huuaotüüline, keväjäst kooni sügüseni vällä. Es olõki… -
Saru rahvaaidan aeti jahimehejuttõ
Üleminevä puulpäävä olli Saru vahtsõdõ rahvaaita oodõdu kõik, kiä kodukandi suurõmbõist mõtsaeläjeist enämb teedä tahtva. Saadi teedä, et… -
Karulan rännässi mõtõ ja laul
Pühäpäävä, 17. põimukuul peeti Karula kihlkunnan Ähijärve takan Plaagil maaha mõttõ- ja muusigarännäk etendüse «Lell» ratu pääl. Mälehtämisega köüdetüst…
