Elo
-
Priinime lugu: Kroonberg
Nimekujul Kroonberg om täämbädsen Eestin 39 kandjat, vanna vai saksa muudu kirotõdul nimekujul Kronberg 59 kandjat. Säänest nimme omma sakslasõ ka varõmb kandnu, a eestläisile panti taad kümnen mõisan. Vana-Võromaa suurõmba suguvõsa omma Saru mõisast Harglõ kihlkunnast ja Vidrike mõisast Otõmpää kihlkunnast. Pall’o nime saajit oll’… -
Hädä ots iks inemist. Viies jago
Kirota viil hätist, miä võiva ette tulla, ja anna soovitusõ, midä näide kõrral tetä.
Põlvõvalu
Ku põlv valtas ilma vika saamalda ja um paistõn, sis um tegemist kulumisõ ehk artroosiga. Vahel või põlõtik kah tulla, sis um põlvõliigõs kuum ja nahk verrev.
Võta valurohto ja määri vallu… -
Koton püsümise opitunni
Olõmi perrega 12. urbõkuust pääle olnu koton karantiinin. Taa ei olõ olnu kõgõ kimmämb muust ilmast eräleolõk, paar kõrda om… -
Priinime lugu: Kriisa
Seod nimme kand Eestin 479 inemist. Taad tull’ Tartun ette joba inne üldist perekunnanimmi pandmist (kujul Kriesa) ja näütüses Erästveren oll’ 1816 seo liignimega – Krisa – Kiievi kubermangust tuud mõisatüüline Jakob Jegori poig. Pantu priinimi tekkü 15 mõisan, õnnõ 1 näist oll’ Saarõmaal, a 8… -
Hädä ots iks inemist. Neläs jago
Kirota edesi hätist, miä võiva ette tulla, ja anna soovitusõ, midä hädä kõrral tetä.
Kaalavalu
Ku lätsit õdaku terve kaalaga magama ja hummoku virgut valutava kaalaga, sis või olla kats põhjust:
• pääalonõ vai asõnd um halv olnu ja olõt kaala är maganu;
• olõt külmä saanu… -
Valgõ piha ja pikki hiussidõga puu
Kõiv om illos puu. Täl om hulga liike, Eestin kõgõ harilikumb om arukõiv (Betula pendula). Meil om viil… -
Püsümäldä kogokunnaheng
Vabariigi aastapäävä aigu Võro valla avvokodanikus kuulutõt Suurmanni Aino om Orava kandin üts kogokunnaelo vidäjä. Timä kotsilõ ütel’ avvohinnapapõr, et… -
Priinime lugu: Kann
Kanni nimme kand Eestin 248 inemist. Edimält pandsõ seo nime Kanepi opõtaja Roth 1809 Erästvere Loko kõrdsimehele Piitrele. Piitre oll’ olnu varrampa ka Ritsike kõrdsimiis. Ku muu rahvas Liivimaal 1820. aastil priinime sai, elli tä joba Rõugõ mõisan, a kats timä pojõst lätsi Kanepile tagasi. Tiidmine, et… -
Hädä ots iks inemist. Kolmas jago
Pää-hätist
Inemise pään um kõgõ õrnõmb kotus kukro, kon om väikuaju ummi tähtside keskuisiga. Kõgõ sakõmba päähädä umma löögi vasta pääd, kas nimme vai kogõmalda, ja maahasadamisõ.
Ku inemine satas näütüses kukruga iä pääle, täl um vallus ja halv olla, süä lätt kur’as ja tä… -
Naisivägi vahtsõst püüne pääl
Mõni asi trehväs ette küländ harva. Ei olõ peris egäpääväne, et näet ütenkuun esinemän parajat hulka võro keelen… -
Priinime lugu: Sai, Saia
Nimel Sai om täämbädsen Eestin 126 kandjat, nimel Saia 121 ja nimel Saija 19 kandjat. Sai panti kokku 15 mõisan, Saia 5 mõisan.
Võromaal panti Sai 1809 Kanepi khk Tammõ mõisa Suuna talu kodapoolitsõlõ. Kuigi Põlgastõn om vana talunimi Saia, mõtõl’ opõtaja Roth vist lihtsäle saia pääle,… -
Hädä ots iks inemist. Tõnõ jago
Päävalu
Päävalu um meil viil alahinnatu ja vähäravitu, a tuu um hädä, midä tulõ ette kõgõ sakõmbast.
Päävalul um pall’o põhjuisi, nigu viipuudus, umbnõ õhk ja vingugaas, kaalast päälenakkav valu (radikuliit), unõlda olõk, pinge ja ületüütämine, ülearvo suur kihäkaal, perilikkus.
Päävalu jaotõdas kattõ sorti:
1) esmanõ… -
Kildakõisi aost, ku talvõ olli viil lumidsõ
Seo talv om väega kehvä lumõsaagiga olnu. Edimäne sääne, määnest ei olõki innembä nännü.
Suurõ ettekuulutaja ütlese,… -
Kangakudamistarõ Lannamõtsan
Harglõ kihlkunna õdagujaon Lannamõtsa külän inneskidsen Taheva vallamajan om sisse säetü käsitüütarõ. Tarõ, miä inne oll’ vallavanõmba kabinet, om… -
Priinime lugu: Tarto ja Tartu
Nimekujul Tarto om Eestin 133 kandjat, nimekujul Tartu 161. Vana priinimi, päämidselt kujul Tarto panti 13 mõisan. Edimäne oll’ 1809. aastagal Kanepi khk Vana-Piigastõ, kon Tarto nime saiva Kangro Tannieli läsk ja latsõ. Mitman paigan panti taad nimme Põh’a-Tartumaal, kon nii Kudina mõisan ku Saare… -
Hädä ots iks inemist. Edimäne jago
Niipall’o ku ma olõ tuud meditsiinioppust saanu ja tüü man nännü, taha mõnda tähtsämbät asja jaka. Kõgõpäält – inemine ku üts terve.
Inemine püsüs pistü teno umilõ luiõlõ. Ülevält alla. Pääluu, kon sehen um pääaju. Edesi tulõ säidse kaala ruudsjakku, 12 rinna ruudsjakku, viis… -
Soomõugrilasõ saiva vikioppust
Seo kuu keskpaigan peeti Misson Pullijärve veeren soomõugrilaisi laagrit, kon opati, kuimuudu uma keele ja kultuuri hääs är tarvita… -
Priinime lugu: Tenno ja Tõnno
Tenno nimme kand Eestin 221 inemist, nimel Tõnno om 20 kandjat ja mõlõmba tegüsi õnnõ lõunapoolidsõn Eestin ehk Liivmaal. Priinimi tull’ esänimest vai kavvõmba edevanõmba nimest. Ütte kõgõ harilikumbat eesti nimme Tõnu kirotõdi varatsõmbil aastasatul päämidselt Tenno. Harvõmb kirotõdi Tönno. Viimätsest om inämbäste saanu… -
Hüvä nõu. Haiguisi tohtõrdaminõ
Vererõhutõbi
Vanastõ es mindä egä as’aga arsti mano ja koton kah es olõ aparaati, millega rõhku mõõta. Sis oll’ tuu ärtundminõ rohkõmb olõmisõ perrä. Ku jo kõrra arsti man är kävetki, sis sait tiidä, kas rõhk um korgõ vai matal. Mu esäl näütüses oll’… -
Mi kõik tulõmi umast latsõpõlvõst
Tahami vai mitte, a mi kõik tulõmi umast latsõpõlvõst. Säändses, määne um olnu mi latsõpõlv, käänämi mi uman elon. Tiidläse kül ütlese, et 20% pidi latsõpõlv mi olõmist kujondama ja ülejäänü 80% saami elo joosul keskkunnast. Ütelt puult või tuu eski õigõ olla,… -
2020. aastaga horoskoop
Katõtõistkümnele tähemärgile ennustas laelambi abiga vahtsõs aastas tüü-, raha-, armastusõ- ja ilmaõnnõ Eesti kõgõ veidemb tunnõt tähetark Kaldmani Hedi (42).
Oinas 21.03.–20.04.
Tüü. Marss tuu kuh’aga tüüõnnõ, sullõ tetäs mitu hääd tüüpakmist, a kae perrä – kuiki pakmisõ võiva hää paistu, massa-ai kõiki vasta võtta. Om suur oht… -
Priinime lugu: Talv
Seod nimme kand Eestin 194 inemist. Sündü taa edimält nellän paigan, egä nimi esimuudu. Koorastõ mõisan pand’ praosk Roth taa nime 1809. aastagal Rebäste külän, paarin nimega Suwwi. A Vahtsõ-Kambja mõisan sai taa nime Talvikesse Pede Jurri uma perrega, mõisakirjun külh vahtsõt muudu talu perrä Parve Jüris… -
Kuimuudu tohtõrda külmetüshaiguisi
Meid pass egä sammu man pall’o egäsugutsit pisiläisi, viiruisi ja näist tulõvit haiguisi. Et näide kõigiga võidõlda ja võitjas jäiä, esieränis talvõl, um parasjago vaia hindäga tüüd tetä, nii õgvõmban ku mitte nii õgvan mõttõn. Paras füüsiline tüü värskin õhun umgi kõgõ parõmb… -
Pang bensiini ja tõnõ diislit
No om meil jo mitu aastaiga taast kriisist kõnõld. Üte kõrra oll’ taast jutust külh niipall’u kassu, et poodi saie enne jõulu pudrukraamist, jauhõst ja esiki viist vallalõ, aga elu läts’ vannamuudu edesi ja arvada, et vanas lännü pudrukraam tull’ mitmal ussõ puistada. Ega…
