Elo
-
Hädä ots iks inemist. Säitsmes jago
Luudusõst saadu hädä
Pini purõminõ
Ku pini vai kass purõ ja umanik um nätä, sis piät küsümä umanigu nimme ja aadrõssi. Tuud um vaia, et eläjäl saasi 10 päivä silmä pääl pitä. Ku 10 päävä peräst um elläi terve, ei piä kannahtanulõ marutõvõvastast süsti tegemä.… -
Turuneni Tommi (Keräneni Mika). Pilt Youtube’i videostSoomõst Kar’alast peri eesti kiränik lugõ võrokeelist luulõt
Ku lüüt internetin Youtube’in sisse sõna «Piimäpukin», tulõ ette video, kon kiränik… -
Urvastõ kandi kõnõlõva kivi
Olõmi pruuvnu sõpruga volbriaol iks üte matka tetä. Midägi nigu kisk keväjä uma naha pääl tunda saama mõtsikut heränevät… -
Priinime lugu: Urgard ja Urgand
Nimel Urgard om täämbädsen Eestin 53 kandjat, nimel Urgand – 12. Naist nimmist omma ka t-ga lõppõva varjantsi, nt kirändüskriitik ni juunikommunist Oskar Urgart (1900–1953) ja Vinnemaa telekuulsus Ivan Urgant (s 1978), kinka vanaimä Niina om Urgant, a Niina vanaesä Hindrik oll’ viil Urgand.
Räpinä… -
Hädä ots iks inemist. Kuvvõs jago
Latsi hädä
Latsil um luustik vällä arõnõmada ja luu umma viil painduva ja pehme. Näütüses, ku latsõl jääse sõrmõ ussõ vaihõlõ, sis ei lää luu katski (vällä arvat raudussõ vahelõ jäämine). Latsõ satasõ sakõhe, a teno näide luiõ paindumisõlõ teküs murdõ veidü. Inämbähe teküs… -
Timahava ei taha kevväi tulla ja koroona är minnä
Timahavva olõsi nigu kats säädüsperrä. Kõgõpäält tuu, et kevväi ei taha tulla, ja tõsõs, et koroona ei taha minnä. Mõlõmba vinütäse.
Olõmi joba tõist kuud isolatsioonin. Edimält oll’ väega harinõmalda, a midä aig edesi, toda kerembäs läts’. Inemine harinõs egä as’aga.
Ega… -
Kasvumajaimänd Elgita
Täämbä kirota ma umast naabrinaasõst, kiä Kärgula ristin lilli ja aiaviläkasvõ kasvatas. Kenderi Elgita om sutnu tetä umast suurõst huvialast hindäle… -
Uskmalda lugu
Seo lugu juhto Pärnaste Valdoga filmi «Viimne reliikvia» tegemise aigo. Tüükotus olle täl Räpinä mõtsamajande Niitsiku tsehhin kunstnigu nime all. Sääl tetti ussi-aknit,… -
Priinime lugu: Muna
Seod nimme kand Eestin 63 inemist. Vanan kiräviien kirotõdi riigli perrä Munna, midä loeti iks [muna]. Õnnõ Ojasuu mõisan Harjumaal kirotõdi mõisa priinimmi raamatulõ edimält Muhna, a keriguraamatilõ sõski Munna. Ülejäänü katõssa mõisat olli Liivimaal.
Tõlluste ja Kaali mõisan Saarõmaal om nime alussõs vana talunimi Munaku. Tuu talunimi… -
Andsak kriisimuna
Ei tiiäki, mille tä kordsun om. Vast mõist Pulga Jaan midägi üteldä? Ilvesse Aapo jutt ja pilt. -
Ilvesse Aapo Instagrami-pildi
Ku kaia Ilvesse Aapo Instagrami-kontot (instagram.com/sevliopaa), tulõ vällä, et Räpinä miis olõ-i määnegi tarõn istja, hulk hoobis mõtsu pite ja… -
Priinime lugu: Kroonberg
Nimekujul Kroonberg om täämbädsen Eestin 39 kandjat, vanna vai saksa muudu kirotõdul nimekujul Kronberg 59 kandjat. Säänest nimme omma sakslasõ ka varõmb kandnu, a eestläisile panti taad kümnen mõisan. Vana-Võromaa suurõmba suguvõsa omma Saru mõisast Harglõ kihlkunnast ja Vidrike mõisast Otõmpää kihlkunnast. Pall’o nime saajit oll’… -
Hädä ots iks inemist. Viies jago
Kirota viil hätist, miä võiva ette tulla, ja anna soovitusõ, midä näide kõrral tetä.
Põlvõvalu
Ku põlv valtas ilma vika saamalda ja um paistõn, sis um tegemist kulumisõ ehk artroosiga. Vahel või põlõtik kah tulla, sis um põlvõliigõs kuum ja nahk verrev.
Võta valurohto ja määri vallu… -
Koton püsümise opitunni
Olõmi perrega 12. urbõkuust pääle olnu koton karantiinin. Taa ei olõ olnu kõgõ kimmämb muust ilmast eräleolõk, paar kõrda om… -
Priinime lugu: Kriisa
Seod nimme kand Eestin 479 inemist. Taad tull’ Tartun ette joba inne üldist perekunnanimmi pandmist (kujul Kriesa) ja näütüses Erästveren oll’ 1816 seo liignimega – Krisa – Kiievi kubermangust tuud mõisatüüline Jakob Jegori poig. Pantu priinimi tekkü 15 mõisan, õnnõ 1 näist oll’ Saarõmaal, a 8… -
Hädä ots iks inemist. Neläs jago
Kirota edesi hätist, miä võiva ette tulla, ja anna soovitusõ, midä hädä kõrral tetä.
Kaalavalu
Ku lätsit õdaku terve kaalaga magama ja hummoku virgut valutava kaalaga, sis või olla kats põhjust:
• pääalonõ vai asõnd um halv olnu ja olõt kaala är maganu;
• olõt külmä saanu… -
Valgõ piha ja pikki hiussidõga puu
Kõiv om illos puu. Täl om hulga liike, Eestin kõgõ harilikumb om arukõiv (Betula pendula). Meil om viil… -
Püsümäldä kogokunnaheng
Vabariigi aastapäävä aigu Võro valla avvokodanikus kuulutõt Suurmanni Aino om Orava kandin üts kogokunnaelo vidäjä. Timä kotsilõ ütel’ avvohinnapapõr, et… -
Priinime lugu: Kann
Kanni nimme kand Eestin 248 inemist. Edimält pandsõ seo nime Kanepi opõtaja Roth 1809 Erästvere Loko kõrdsimehele Piitrele. Piitre oll’ olnu varrampa ka Ritsike kõrdsimiis. Ku muu rahvas Liivimaal 1820. aastil priinime sai, elli tä joba Rõugõ mõisan, a kats timä pojõst lätsi Kanepile tagasi. Tiidmine, et… -
Hädä ots iks inemist. Kolmas jago
Pää-hätist
Inemise pään um kõgõ õrnõmb kotus kukro, kon om väikuaju ummi tähtside keskuisiga. Kõgõ sakõmba päähädä umma löögi vasta pääd, kas nimme vai kogõmalda, ja maahasadamisõ.
Ku inemine satas näütüses kukruga iä pääle, täl um vallus ja halv olla, süä lätt kur’as ja tä… -
Naisivägi vahtsõst püüne pääl
Mõni asi trehväs ette küländ harva. Ei olõ peris egäpääväne, et näet ütenkuun esinemän parajat hulka võro keelen… -
Priinime lugu: Sai, Saia
Nimel Sai om täämbädsen Eestin 126 kandjat, nimel Saia 121 ja nimel Saija 19 kandjat. Sai panti kokku 15 mõisan, Saia 5 mõisan.
Võromaal panti Sai 1809 Kanepi khk Tammõ mõisa Suuna talu kodapoolitsõlõ. Kuigi Põlgastõn om vana talunimi Saia, mõtõl’ opõtaja Roth vist lihtsäle saia pääle,… -
Hädä ots iks inemist. Tõnõ jago
Päävalu
Päävalu um meil viil alahinnatu ja vähäravitu, a tuu um hädä, midä tulõ ette kõgõ sakõmbast.
Päävalul um pall’o põhjuisi, nigu viipuudus, umbnõ õhk ja vingugaas, kaalast päälenakkav valu (radikuliit), unõlda olõk, pinge ja ületüütämine, ülearvo suur kihäkaal, perilikkus.
Päävalu jaotõdas kattõ sorti:
1) esmanõ… -
Kildakõisi aost, ku talvõ olli viil lumidsõ
Seo talv om väega kehvä lumõsaagiga olnu. Edimäne sääne, määnest ei olõki innembä nännü.
Suurõ ettekuulutaja ütlese,…