Elo
-
Pääliina võrokõisil käve külän muusigamiis Otsa Aavo
Edimädsel joulukuu pääväl Tal’na Võro seldsi suurkogolõ minnen oll’ tunnõ, et vanajummal om võrokõnõ.… -
Loosi rahvas kuts jõulumaalõ
Vahtsõliina kihlkunnan Loosi mõisan inneskidsen poodiruumin käü inne jõulu kõva ettevalmistus. Loosi kandi selts om võtnu plaani kõrralda 21.… -
Priinime lugu: Kallus
Seol nimel om täämbädsen Eestin 69 kandjat. Taad panti mitman paigan ja võeti ka eestistämisel, a või usku, et Vahtsõliinast peri suguvõsa om kõgõ suurõmb. Vahtsõliinan panti seo nimi u 1820 Misso kandi tuuaolidsõn Laasi talun ja Saagri külän parhillatsõn Haanin. Haani Kallastõ külän panti Kallas,… -
Maahaina võim. Perämäne jago
Et ravivist maahainust api saia, seletä näide pruukmisõ viise.
Keedüs
Panõ kaussi rohohaina, vala kuum vesi pääle ja tambi peenikeses nigu pudõr. Rohoputro võit panda haigõ kotusõ pääle. Mähi kinni, nii et är ei sata. Näütüses jakkõ pääle või panda lämmind majoraaniputro ja paistusõlõ külmä… -
Märdikuu oll’ Võro latsiaian Sõlõkõnõ perimüst täüs
Märdikuu om rikas ummi tähtpäivi poolõst ja latsiaid om kõgõ olnu kotus, koh… -
Bergmanni Karille vehverkoogi
Urvastõ kandi käsitüümeistri Bergmanni Karille tege päämidselt rahvuslikku käsitüüd ja Vana-Võromaa rahvarõivit, kuda kangast ja juhendas käsitüütsõõri. A aig-aolt miildüs… -
Priinime lugu: Raag
Seod nimme kand Eestin 445 inemist. Nimme käändäs eri muudu – ammõtlikun stiilin tulõssi kõnõlda džuudotriinrist Raagi Ennost a võro muudu üteldäs Raa Enno. Või ka olla, et kongi Eesti kandin käändäs taad nimme Raag: Rao.
Nimmi pandmisõ aigu tekkü taa nimi Valguta mõisan Rannun, Sangastõ mõisan, Võru… -
Maahaina võim. Neläs jago
Et ravivist maahainust api saia, tulõ seletä näide pruukmisõ viise. Lisas tsäile um viil mitmit tarvitamisoppuisi.
Siirop
Mõni kasv um nii mõro ja halva maiguga, et tälle tulõ siirop pääle kiitä.
Näütüses põdrasammõl. Võta klaasitäüs ütstõsõ külest vallalõ harotõduisi samblit, vala üle poolõ liitri viiga. Keedä väiku tulõ… -
Hellamaa Sirli laul kõnõlõs noorilõ tutvast hädäst
Timahavadsõ Uma Laulu konkursi päältkaejidõ lemmikus valiti Hellamaa Sirli laul «No kos tuu iPhone… -
Tasalik laululuuja Õkva Margit
Ku Peri raamadukogohoitja Õkva Margit 7. märdikuul üten tõisi vahtsidõ võrokeelitside laulõ tegijidega Mooste folgikua lava pääl saisõ ja… -
Priinime lugu: Märdimäe
Seol nimel om parla Eestin 66 kandjat. Nimi om tegünü õnnõ üten kotussõn – Urvastõ kihlkunna Lilli mõisan ehk tõisi sõnnuga Osula külä Lilli- ja Annõmõisa puulsõn veeren. Sääl panti Reino talun kats mäe-lõpulist nimme. Põlitsõ peremehe perrätulõja Reino Mihkli sai priinime Reinomä, midä hingeloendin… -
Maahaina võim. Kolmas jago
Et ravivist maahainust api saia, tulõ seletä näide pruukmisõ viise. Lisas tsäile um viil mitmit tarvitamisoppuisi.
Tinktuur
Tetäs alkoholiga, et kavvõmb püsünü ja raviumahusõ terävämbält vällä tulnu.
Kõourvatinktuur: võta 2–3 spl värskit kõourbõ, vala üle poolõ liitri viinaga. Jätä katõs kuus saisma, aig-aolt loksuta. Sis kurna läbi ja… -
Kanasupp
Tormi tuud uudisjutt
«Ma tei hääd värskit kanasuppi.»
«Kost sa seo kana sait?»
«Löüdse.»
«Kostkotsilt?»
«Kirstust.»
«Määndsest?»
«Umast külmäkirstust iks, seo sulli päält tormi üles. Tei kirstu puhtas ja põh’ast löüdsegi.… -
Vanno valvmalda majjo saatus
Miä saa noist vannost majjost, miä valvmalda jääse ja midä küländ harva kaeman käüdäs? Kirota tuust uma kodomaja näüte perrä.
Mu… -
Priinime lugu: Keem
Perekunnanimel om täämbä Eestin 51 kandjat. Algkujul Keem om taa nimi pant õnnõ üten paigan – Vaabina mõisan Urvastõ kihlkunnan, Keema talust Keema Aadu perrele.
Läänemaal Võnnu mõisan sai priinime Kem mõisa vabadik kangru Wilhelm uma perrega. Tuu nimi – kuigi välläütlemine oll’ kah [keem] – om… -
Maahaina võim. Tõnõ jago
Üteldäs, et poolõ haigusõ umma tekkünü mi hindä süül. Inemine um lännü seo hää eloga nii mugavas ja laisas, et süü pall’o ja kõnd veidü. Nii kogonõski mi iho pääle rasvakiht, mis ei lasõ ihol hengädä. Süük um kah väkev ja egäsugudsõ tõvõ nakkasõ meile… -
Telemiis Kersna Vahur käve Tal’na võro seldsil külän
«Oll’ hää olla ummi siän.» Säändse mõttõ kirot’ Kersna Vahur Tal’na võro seldsi küläliisiraamatuhe… -
Käük Kõivu Madissõ maiõ pääle
Joulukuu alostusõn saa tunnõdu kirämehe, filosoofi ja füüsiku Kõivu Madissõ (1929–2014) sündümisest 90 aastakka. Tarto ülikoolin om seo… -
Priinime lugu: Pruus
Seol nimel om täämbädsen Eestin 144 kandjat ja taa om tegünü vähämbäst nellän eri paigan. Tartumaal Palamusõ Luua mõisan sai seo nime Puusepä Mihkli pere. Mihkli oll’ inneskine mõisa puusepp ja tuuperäst võinu arvada, et nimi lätt kokko hoobis sõnaga pruss, lain vinne sõnast брус, midä… -
Maahaina võim. Edimäne jago
Ma olõ maahainausku. Joba mu vanaimä ütel’, et kõik vägi ja võim tulõ luudusõst. Ja täl oll’ õigus. Keväjäst sügüseni kasus ja häitses mi ümbre egäsugutsit puid ja puhmõ, hainu ja lille, midä saa kor’ada ja kuivada. Mõnõl lehti, tõisil jäl juuri vai häitsmit.
Olõ kõik… -
Suvõmälehtüs: silmäillo täüs liin
Käve põimukuul reisibürooga Lätin Ventspilsin ekskursioonil. Olli sääl ka innembä käünü, a seokõrd oll’ liin jäl tõistmuudu säetü.
Ventspils… -
Eesti ilm üte sängüteki seen
Põlva küle all Puuri külän üten majapidämisen saa perrerahvas, ku tahtminõ tulõ, käega kõkkõ nellä aastaaigu kumpi ja näütüses… -
Priinime lugu: Sermat
Seol nimel on täämbädsen Eestin 69 kandjat. Nimi panti õnnõ üten paigan, Vana-Antsla mõisa üten Matu talun. Matu om talukotus, miä jääs Kraavi küläst õkva lõuna poolõ. Mägiste poolõ käändvä tii lätt sääl kõrraga üle Matu oja. Vanastõ oll’ ka seo kant Säre külä all. Matu… -
Kuis hinnäst vormin hoita. Kolmas osa
Ku pall’o lätt energiäs. Kaloriraamatun um kah vällä tuud tegemiisi kaupa, pall’o inemine kulutas määndsegi tüü vai tegemise man energiät. Ku kulutõt energiä hulk ja söögiga mano saad energia hulk tasakaalu viiä, saamiki tiidä, pall’o um vaia süvvä.
Ku pall’o um sis vaia päävän…
