Elo
-
Priinime lugu: Käis ja Käiss
Nimme Käis kand Eestin 137 inemist, nimme Käiss 14 inemist. Nime peritollu om uurnu Kiristaja Arvis, ma olõ tuud uurmist jakanu. Seo nimi sündü päämidselt kolmõn mõisan.
Kõgõ suurõmb suguvõsa sai seo nime Põlva kihlkunna Vana-Koiola mõisa Himmastõ külän, kon tervelt viien Kääso talun panti… -
Imä lugu
8. Latsiga maalõ pagõminõ ja alõvi pommitaminõ
Esäga oll’ joba kõnõldu, et ku midägi om, sõs läämi mi kah Kenderi Karla poolõ. Kraam oll’ mul kõik kohvridõ sisse är pakitu, et ku midägi juhtus, sõs Karla tulõ hobõsõga perrä. Ütli sõs Jaani imäle, et mi läämi Kenderi poolõ är, kül… -
Priinime lugu: Poolakese ja Polakes
Neo omma edimält olnu kats erälde pandmiskotussõga nimme. Nime Poolakese (Eestin 93 kandjat) kottalõ võigi üldä, et taa om tegünü õnnõ Kodavere kihlkunna Kokora mõisan. Vanan kiräviien s-lõpuga nimi Polakes (Eestin 29 kandjat) om inämbäste Põlva kihlkunna Mooste mõisa nimi, a om ka… -
Imä lugu
7. Pagõminõ ja rüänurm
Saksa aigu tegi esä remonditöid ja pilte muiduki kah. Algusõn tedä viil es mobiliseeritä, inne ku nelläkümne nelländä aasta juulin. Periselt tä pidi kül joba pall’u varõmb minemä, a täl oll’ song, läts’ tuuga lõikusõlõ ja sai pikendüst.
Rõugõ koolimajan olliva saksa sõduri ja mi puul magasi… -
Kümme koto. Kümnes kodo
Kaiõ, et Peril om kats kortõrit müügin: katõ ja kolmõ tarõga. Olõs tahtnu katõ tarõga, a tuu ostõti väega ruttu… -
Oodõt laskõsuusakommõntiirjä
Seo nädälivaihtus nakkas pääle 2024.–2025. aasta maailma karikasari laskõsuusatamisõn, edimäne etapp alostas joba 30. märdikuul Soomõn Kontiolahtin. Huviliidsi sohvasportlaisi… -
Priinime lugu: Kelt ja Keldo
Nimel Kelt om Eestin 60 kandjat. Vanan kiräviien varjantsil Keldt om kandjit kümme. Nimi panti nellän kotussõn.
Tartumaal Suurõ-Rõngu mõisan panti seo nimi Raigaste külä Keldu (Keldo) talun. Keriguraamatun kirutõdi edimält Keld, hingelugõmisõn Keldt. Nimi läts õigõ piä edesi Aagrõlõ, kon pruugiti joba kiräpilt Kelt. Väiku-Rõngu… -
Imä lugu
6. Rõugõst sai mi periskodu
1937. aastal sai alõvin rahvamaja valmis. Sinnä oll’ majahoitjat vaia ja kaubõldi meid. Lätsimigi.
Esä tegi kõvastõ pilditüüd edasi. Ku leerilatsõ olliva, sõs tull’ nii üü ku päävä tüüd tetä. Päivä käve leerilatsiga Ööbiguorun ja alõvin ümbre ja pildist’, üüse teimi pildi valmis. Ma mõsksõ ja… -
Kümme koto. Ütsäs kodo
Et mu velenaasõl oll’ Põltsamaa lähkül vaba katõ tarõga kortõr, sis ma lätsigi sinnä. Kõik mu as’a – plaadi, pall’o… -
Käsitüünäütüs «Et õks ihol ja hengel olõsi lämmi!»
Märdikuun saa VanaVõromaa Käsitüü esindüsen kaia esimuuudu välläpanõkit Rosenbergi Dagmari tettüist käsitüüasjust.
Käsikudamisõ… -
Kõrdalännü umakultuuri lõikusnätäl
Võro keele nätäl om timahavatsõs är peetü. Mu meelest läts’ seo nätäl kõrda: võro keelest kõnõldi mitmõl… -
Priinime lugu: Saag
Seol nimel om Eestin 176 kandjat. Pandmisõ kotussit oll’ 11, noist ütessä Liivimaa kubõrmangun.
Kanepi kihlkunnan 1809. aastagal panti Saag Erästvere mõisa üten Vedelä talun. Vedelä oll’ veskikotus ja sääl pantu nimi võisõ näüdädä tuu pääle, et veskin oll’ muu hulgan saag laudu lõikamisõs. Vanan personaalraamatun 1803–1810 omgi… -
Imä lugu
5. Foto- ja suurõndusäri Tootsen
Võru liinan üürse esä üte kortõri ja nakas’ sääl pilte tegemä. Sõs tä tegi joba plaadi pääle. Esi tä nuu aparaadi kõik meisterd’. Kiirpildiaparaat oll’ timäl kah esi tettü. Tä oll’ Kepnigu man – tuu oll’ üts piltnik liinan – opilanõ olnu. Tuu es olõ… -
Kümme koto. Katsas kodo
Vahtsõ lehest kortõrikuulutuisi ja mullõ naas’ miildümä Peril üts kortõr vanan paneelmajan. Tollõ ostigi är. Es olõ väega kallis kah. Inne… -
Puksingu MarkoTelekas tekk’ kümme kõrda kuulsambas
Võromaa miis Puksingu Marko, kedä inämb tundas Pluuto nimega, oll’ ildaaigu telesaatõn «15 küsimust». Sääl naas’ tä… -
Kooli kokkotulõgi korvpallimäng
19. rehekuu pääväl peeti Võrol Kreutzwaldi kooli kokkotulõkit. Üts ettevõtminõ oll’ tuul pääväl väiku spordivõistlus, kon korvpalliplatsi pääl saiva… -
Priinime lugu: Luks
Hummõn, 18. rehekuu pääväl om luukapäiv. Luukas oll’ üts Jeesukõsõ nelläst tähtsämbäst evangelistist. Täl oll’ ruumlasõ nimi, miä tulõ Rooma hariligust edenimest Lucius. Luciusõ nimme anti poiskõisilõ, kiä olli sündünü pääväaol, tuu om tulõtis sõnast lux ’valgus’.
Ku kaia eesti priinimmi, miä omma Luukast tulnu, sõs üs haruldasõmb… -
Imä lugu
4. Kuramiirmine ja leerin käümine. Jaanipäävä vipõrus
Säälsaman Jänesemõtsan oll’ üts perekund, kellele nä kah sugulasõ olliva. Sääl oll’ rehepesmine, ma lätsi kah sinnä appi. Jaani vanõmba pidivä kah appi rehele tulõma, a Jaan oll’ õkva sõaväest tulnu ja tull’ esi. Sõs saimiki vahtsõst kokku ja sõs läts’ meil jäl… -
Kümme koto. Säitsmes kodo
Leüdsemigi Reolan üte ridamajaboksi, mis meile miildü. Sääl oll’ mitu korrust. Kõgõ korgõmbal oll’ neli väikeist magamistarrõ, vannitarõ vanniga ja… -
Mõnistõ kuul ja latsiaid omma aasta läbi armõdu rikka
Om vääga suur asi, ku latsõlõ kuuli ega latsiaida minek vastamiilt ei olõ.
Mõnistõn… -
Võromaa sannanaasõ Villändi perändüsfestivalil
4.–5. rehekuu pääval peeti Villändi liinan perändüsfestivali. Umakultuuri oll’ näütäma tult egäst Eestimaa nukast ja… -
Mihklipäiv Oinamäel
Timahavvanõ mihklipääva pidämine Paidra küläh Oinamäel trehväs’ peris õigõlõ kuupääväle, 29. süküskuulõ. Päiv külh paistu, a tuulõkõnõ olle tsipa villõ. Kuah… -
Priinime lugu: Mürk
Seol nimel om Eestin 390 kandjat. Nimi panti 14 mõisan Liivimaal ja nellän mõisan Eestimaa kubõrmangun.
Võrumaal panti priinimi Mürk säitsmen mõisan. Kanepi Erästvere Magari külän panti seo joba 1809. aastagal, 1826. aastagas oll’ nimi levinü ka Piigandilõ. Vanan-Antslan (Urvastõ) olli nime saaja Pärsimäe talust. Kaagjärve… -
Imä lugu
3. Tulõvadsõga tutvassaaminõ
Jaani esä oll’ mu imäle sugulanõ, tädipoig. Nä elli Ristemäel, olli sääl koolitiinjä. Jaani esä oll’ viil ka rändkaupmiis. Tä ostsõ nahku ja hobõsõhandu ja harjassid, vasta andsõ niiti ja nõklu ja maiguainit ja egäsugust muud värki. Näil oll’ sääl maad kah. Eläjit muiduki peeti kah.
Mi elli…