Perämine külg
-
Elo oppas
Mu vanaesä ja esä sõidi noorõ hobõsõga liina.
Poolõ tii pääl mõtsa seeh linnas’ puhmast rabinaga vällä harak. Nuur hopõn hiitü tuud ja lei iih lapildõ ja vehmer katski oll’gi.
Tull’ sis naada parandama, a es olõ kapla ei traati egä naklu. Katõ mehe jõuga sai murtus mõtsast üts lepp… -
Keremi uibu
Inne kuuliminekit, ku ma olli nii nellä-viieaastanõ, käve mi puul iks üts suurõ habõnõga vanamiis. Tiä tull’ egä paari-kolmõ nädäli takast. Käve sannan ja elli sõs mi puul iks nätäl aigu.
Hommuku sei kõtu täüs ja läts’ mõtsa. Päiv otsa mi tedä õs näe. Õdaku tull’ süümä ja magamõ.… -
Koolnu hussi lugu
Oll’ üts illus pääväpaistõlinõ ilm ja papa ütel’, et nüüd tulõ haina kodu vedädä. Kõik pidimi platsin olõma. Ma, unupoig, mamma ja… -
Parm tsuskas: tütärlatsiõdak
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Kats süküst
Ma kuuli raadiost, et lehekuu viimäne päiv oll’ ka keväjä viimäne päiv. Jo tuu kõnõlõja mõtõl’, et õkva juunikuuga nakkas suvi pääle. A periselt sai kevväi külh otsa, a edesi nakas’ süküs. Vai kuimuudu kutsu säänest aigu, ku ilm lätt egä pääväga õnnõ külmembäs? Kõik, mis… -
Tossu Tilda pajatus
Uudismaa jäi üles kündmädä
Piimäkuu alostusõn nakkas koolõn pääle eksämiaig. Nii oll’ vanastõ kah ja kõgõ edimädses pidi koolilõpõtaja kirändi kirotama. Seo luu kõnõl’ mullõ sõbranna, kiä opsõ umal aol üten Võromaa maakeskkoolin.
Kirändi kirotamisõ pääväl haardsõ tä üten raamadu, Šolohhovi «Ülesküntud uudismaa». Tuu perrä tull’ pia kõgõ mõni… -
Šašlõkk läts’ kallis masma
Seo lugu juhtu 20. aastasaa keskeh üte ehitüse-asotusõ remondibrigaadi miihiga. Nime omma vällä mõtõldu.
Uma tüümehetii algusõh tüüti ma tehasõh.… -
Parm tsuskas: latsikaitsmisõ päiv
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Ull’usõ mass
Ma kuuli raadiost, et liiklusavariih sai vika toukõratta ütehsõitja. Tuu sõiduriist om nii väiku. Kuimuudu sinnä viil mito inemist pääle mahus? A ku säändsit õnnõtuisi om kõrrast inämb, sõs olõs vaia toukõratas kah massu ala panda. Ku tahat ull’uisi tetä, sõs massat.
Automassu suurust piässi kah… -
Tossu Tilda pajatus
Piim külmäkapin
Tuu aig ei olõki väega kavvõl, ku inemise umma söögikraami sahvrin vai keldrin hoitsõva ja külmäkappi egän Võromaa elämisen es olõ. Lajan ilman olli külmäkapi olõman külh, a Võromaal olli nä pikkä aigu defitsiit ja kooperatiiv es tiiä kah, kost külmäkappõ saia.
Seo pajatus om kül illatsõmbast… -
Kõgõ suurõmb latsõpõlvõ lein
Pääle tõsõ klassi lõpõtamist lätsi õkvalt koolist, kitüssega tunnistus peon, tädi Alma poolõ suvõs karja.
Kar’alatsõ elo es olõ suurõmb asi. Hummoku varra aeti üles. Mõnikõrd oll’ hall vai kastõ maan ja pall’a varba külmehtivä. Kas sattõ vihma vai sis olle keskpäävä kuum ja pall’o… -
Kavaleri püüdmine
1941. aastagal kaibõti sõa ettevalmistusõs kaitsõkraavõ Rammuka mõtsuh ja viil muialgi. Pääle sõaväeläisi ollõv kaibmah nuu mehe, kiä tervüseviä peräst olli vällä… -
Parm tsuskas: banaanitähistü
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Mine mõtsa!
Ma kuuli raadiost, et seo aasta pandas riigimõtsa kasuma katskümend neli miljonit puud. Külmä keväjä peräst jääs mõtsaistutamisõs paar nädälit veidemb aigu. Mito kõrda om hõigatu, et inemiisi appi kutsu nuuri puukõisi kükkämä.
Seo nätälgi omma suurõ mõtsakükkämistalgo. Looda, et kõik nuu mõtsamajandamisõ vastadsõ kah läävä… -
Tossu Tilda pajatus
Hää hõnguga kraam
Ku mi sõsaraga väiku latsõ ollimi, kõnõl’ esä meile umast nuurusõaost. Tä elli perrega Kasaritsan Kööri talon ja tedä kutsuti Kööri Ruudis.
Võro liinan oll’ laat. Sinnä läts’ pall’o rahvast, Kasaritsa poisi kah uma kambaga. Kül oll’ laadu pääl kõkkõ värki: koomuskitegijit, lõõtsmoonigumängjit, kaartõ päält kaejit.… -
Kiitsemi supi kokku
Midä latsõpõlv kavvõmbalõ jääs, toda armsambas lätt. Ja mi armsa väiku Kaika kuul tulõ õks miilde.
Mi kandist käve tuul aol uma 14–15 last Kaikamäel koolin. Minnen oll’ koolitii lühemb, väiku jalgrada vei õkva üle hainamaa.
Tagasi tullimi harilikult Haapsaarõ kaudu. Tii oll’ pikemb, a tuu iist oll’… -
Keväjäpido välähpuul koolisainu
1964. aastal opsõ ma parhillatsõs aos kinni pantuh Kolepi koolih. Et keväjä panti koolimajja liinalatsi laagri, tull’ pido… -
Parm tsuskas: põlinõ rahvas
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Abi, elo ja hoitminõ
Ma kuuli raadiost, et keriguesäle ei miildü, ku kõik inemise saava abiello astu. Ma saa-i arvo, kuimuudu tuu abielo kerkuhe putus, ku laulata ei taha. Päälegi omma meil riik ja kerk ütstõõsõst eräle. Ku kerigupapp taht ummi mõttit vällä üldä, sõs lasku kävvü. A… -
Tossu Tilda pajatus
Parteikõrd
Vinne aol taheti iks, et rohkõmb inemiisi parteilaisis naanu. Kõgõ inämb meelütedi noid, kel korõmb palk, selle et parteimassu tull’ massa palga perrä. Meelütämises kõnõldi, et parteilasõ võiva saia auto ostmisõ lua vai et nä pandas kortõri järekõrda. Tuuga lasksõ nii mõnigi hinnäst är meelütä ja astõ… -
Lossi löüdmise lugu
Seo lugu võissi olla nii lihtsä, ku üte peris hindä kodo löüdmine olla saa. Egä inemine sünnüs kohegi ja ütel aol… -
Parm tsuskas: orrav inne ja peräst
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Hädä kunstmõistusõ peräst
Ma kuuli raadiost, et inemise piä-i inämb esi midägi tegemä. Esieränis nuu, kiä tüütäse puutriga. Tulõ õnnõ käsk kätte anda ja kunstmõistus tege kõik otsusõ, mis vaia. Hädä om õnnõ tuust, et kunstmõistus opp kipõstõ külh, a tä ei saa arvo, mis om õigõ vai… -
Tossu Tilda pajatus
Kavval hernes
Seo lugu juhtu 1960. aastil. Rajoonilehe toimõndus võtt’ suvõs iks mõnõ tudõngi appi, selle et puhkuisi aol oll’ lehetegijit puudus. Praktikalõ võeti filoloogiatudõngi, kiä olli liinatütrigu ja es tiiä maaelost suurt midägi.
Nii saadõti üts tütärlats Haanilõ Munamäe sovhoosi, et kaia, kuis põllutüü lätt. Parajalõ käve kampaania,…
