Perämine külg
-
Feisspukk
Pääle suurõ sõa olli piimäpuki nuu kotussõ, kost kõkkõ teedä sai. Edesi tulli küläpoodi man uutmisõ, et midä müüki tuvvas, ja säälgi oll’ kasu seen – sai jälki targõmbas. Es olõs unõngi ette nännü, et lõpus tulõ taa arvutivärk ja märk är nõrga, esiolõmisõlda ja tugõva, kiä tuud ei… -
Poiskõisi «geniaalsõ» mängu
Ku mu noorõmb poig väiku oll’, miildü tälle päält vannin puhtasküürmist viil tsolista ni mängi. Mi es keelä tälle… -
Parm tsuskas: kaitsõvärm
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Kahr katõ pujaga
Ma kuuli raadiost, et kahrujahtminõ nakas pääle. Mi mõtsa omma kahrõ täüs ni pääle jahimiihi läävä tõõsõki mõtsa. Ja kõik tahtva kahru uma telehvoniga pildi pääle saia. Mõni ull’ taht viil kahruga selhvit kah tetä. Inämb ei pelgä inemise kedägi.
Ku ma lats olli, sõs mu… -
Tossu Tilda pajatus
Lumõmemme tütrekene
Seo lugu juhtu päält kümne aasta tagasi, ku üte perre tütre käve algklassõn. Luu kõnõl’ mullõ näide imä Kasaritsast. Näil oll’ koton suur külmäkapp, midä päält tuu, ku moosi ja kompoti olli är süüdü, tarvitõdi panipaigana.
Ütel keväjädsel pääväl kai pernaanõ Kaja, kiä oll’gi latsi imä,… -
Rebäne vaht kassi
Peie aiah lillipindreh hainaga sõta. Aig oll’ üle keskpääva, päiv paistu ja tuul puhksõ tassa. Lamba seivä üle tii nurmõh.
Naabri, nuur abielopaar… -
Proovimagaminõ
Tuust sai minevä suvi 56 aastakku, ku mu tulõvanõ tull’ edimäst kõrda Võrolõ. Ma es julgu tedä Kubijalõ kodo kutsu. Meil es… -
Parm tsuskas: värski veri
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Nigu inneaignõ lats
Ma kuuli raadiost, et vahtsõnõ valitsus saa ammõtih olla õnnõ katõssa kuud. A kuulda om, et tuu aoga tahetas kõgõ maailma tegemädä as’a kõrda säädä. Plaan om hää, a ma pelgä, et taaga või minnä nigu inneaigsõ latsõga, kiä saa õnnõ katõssa kuud imäüsäh olla.… -
Tossu Tilda pajatus
Vigalidsõ seletüskirä
Oll’ keväjäne aig. Päiv paistu ja tsirgu lauli. Kats koolipoissi otsusti koolimaja lähkül võsa vaihõl salahuisi tsipakõsõ veinikeist maitsa.
Õnnõtusõs trehväs’ näide tegemist nägemä kuulmeistre. Oppaja käsüt’ poisi koolimajja ja pand’ seletüskirja kirotama. Poisi pruuvsõva umma süüd veidembäs kõnõlda, kirotiva, et nimä õnnõ väiku lõvvatävve võti. Seletüskiri… -
Nõuka-ao turism
Õga Vinne aigu välämaadõ suurt asja es olõ. Turismireise võimaldõdi õnnõ sõbralikõlõ sotsmailõ. Tuusikit jaot’ ammõtiütisüs parõmbilõ tüütäjile. Grupi panti kokko üte… -
Parm tsuskas: supilavva pääl
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Panõmi kõik purki
Ma kuuli raadiost, et mõtsah pidi kikkasiini olõma külh. Esi olõ-i nii kuumaga viitsnü mõtsa minnä. Ja maas’ka omma suurõmba ja makõmba ku minevaasta. Ja rahha es küstä marju iist suurt rohkõmp. Ja hernekõdra omma jo paksus paisunu. Ja kurkõ saa õkva pindrest võtta ja… -
Tossu Tilda pajatus
Liinalatsõ suvõl maal
Ku mi sõsaraga väiku ollimi, võeti meid iks suvõl maalõ üten. Kasaritsa Köörile oll’ neli verstä ja sinnä minti jalaga. Tuu minek võtsõ aigu, väiku latsõ vässüvä iks tii pääl är. Hää mälehtüse omma säält tuuperäst, et hariligult tetti hainatüüd. Sinnä tull’ kokko küläliidsi, kiä… -
Pääväminegi vikahtkaar
Trehvsi lugõma artiklit pääväminegi vikahtkaarist. Tuu tekküvät sis, ku pääväminek ja vihmasado õigõtmuudu kokko trehväse. Harilikult om ilm iks pilveh,… -
Nal’alinõ vai tõsinõ?
Ku ma taad periselt elon juhtunut luku tõisilõ kõnõlõ, sõs kõik naardva, a mul hindäl ei tulõ külh pääle surmahirmo… -
Parm tsuskas: muroniitjä
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Ahvi Rõugõh
Ma kuuli raadiost, et Rõugõhe omma ahvi kaemisõs vällä pantu. Tuu jaos ollõv sinnä ehitet vahtsõnõ külämaja ja sild, mis ahvõ mano vii. A tuud es saa ma arvo, kas nuu ahvi omma jo peräle joudnu. Vai läts’ki Tänaku Ott näile Keeniähe perrä ja ku siin… -
Tossu Tilda pajatus
Külm ja vatutav jaani-ollõkõnõ
Haigõmajja tull’ vahtsõnõ miis. Oll’ vannipäiv, sängühaigõ viidi mõskmistõ. Tuujaos aeti käru ette, haigõ veerütedi pääle ja sõidutõdi vannitarrõ. Kats mõskjat seebiti haigõ sisse, mõsi tedä ja uhtsõva üle. Oll’gi tettü!
Tollõlõ vahtsõlõ maamehele olli tõõsõ mehe võlssnu, et jaanipäävä puhul pakutas kõigilõ pääle sanna… -
Ega must muudu jätä
Mu latsõpõlvõkodu om Kaika kuplitõ pääl, kon üts mägi aja tõist mäke takan. Vanaimä maja oll’ mäekundi pääl, laut all orun. Ku mu tütre tsill’ukõsõ olli, ollimi suvõ vanaimä puul Leinusõl. Vanaimäl oll’ tihkõ kikas, kes juusksõ egä latsõ kilkõ pääle vihaga üles mäe otsa tarõ… -
Suur ettevõtminõ
Olõ uma vanavanaimmä jo küländ kuulsast tennü, a ku inemine iks nii pall’o om tennü ja nännü, ei tulõ kuulsusõl lõppu. Mu… -
Parm tsuskas: jaanituli
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Pikkä ikä!
Ma kuuli raadiost, et Inglüsmaa kuningannal Elisabethil om saast eloaastast õnnõ mõnõ puudu. Võimul om tä olnu jo 70 aastat. Kiäki ilmah olõ-i nii kavva riigi iihotsah olnu. Ku iks taivaesä om pall’o aastit andnu, sõs olõ-i vaiht, kas olõt võimu man vai ei. Täämbä katsakümne… -
Tossu Tilda pajatus
Möllümehe äpärdüs
«Möllü piät olõma ja nall’a saama!» ütel’ Vinne aol sanatooriumin lõunõeesti miis Hillar, kedä kutsutigi sääl möllümehes.
Oll’ illos keväjäõdak. Päämajan oll’ kontsõrt. Hillar tiidse, et kõik naasõ läävä kontsõrdilõ ja läts’ esi samal aol naisi majja. Tä tekk’ plaanõ, mis möllü tä sääl kõrraldas ja kuis…