Perämine külg
-
Muda Mari pajatus
Vanas saat, a targas ei saa
Ma kuuli raadiost, et koolih opminõ lõpõ-i mitte kunagi är. Tuu kottalõ üteldäs viil, et elokestev opminõ. Nii et kuiki tervüseammõt lupa jäl lõpupito pitä, olõ-i sääl viil midägi tähistä. Kooliaig ei saaki läbi, tulõ õnnõ edesi oppi.
Parhilla om riigi puult pantu… -
Tossu Tilda pajatus
Jaanipääväs küllä
Pikäle vinünü külmäpuulnõ kevväi om otsa saanu ja käen suur suvi. Hain kasus, lill häitses, tsirk tsiristäs ja päiv paistus. Õkva om peräl ka jaanipäiv. Miilde tulõ üte vana vabrigumehe jutt tuust, miä üte jaanipäävä aigu juhtu.
Vabrikun tekk’ tüüd pall’o inemiisi, säälhulgan nuuri. Tütrigu olli suhtit… -
Kupupandminõ ja must raamat
Mino vanaimä Juuli tarvit’ ja usksõ maarohtõga ravitsõmist ja ravitsõjidõ man käümist. Sääntsit ravitsõjit olle mi kandi egäh küläh üts… -
Parm tsuskas: orkõstri kasus
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Talvinõ jaanikuu
Ma kuuli raadiost, et jaanikuu kõgõ lämmämbä ilma omma käeh. Ku kiäki mõtlõs, et taa määne lämmi, sõs võit usku, et saa iks viil hullõmbas minnä. Om jo innegi jaaniüü külm kardohka är võtnu.
No ja sõs olõ-i midägi imehtä, et poliitigu vasta suvvõ kelgutamisõst ja suusatamisõst… -
Tossu Tilda pajatus
Naa tulliva. . . .
Seo jutu tädist kõnõl’ mullõ tutva Kasaritsa naanõ, kelle latsõpõlv läts’ müüdä Tarton. Ega tädi peris tädi es olõki. Tä oll’ imä kavvanõ tüüseldsiline trükükuan ja elli näidega üten. Parhilla, ku aig om edesi lännü ja immä ei olõ inämb ammu, om tädi timä ja perre… -
Paturegistre
Mõnikõrd tulõ nigu pilt silme ette kunage läbi eletüst. Ütspäiv tull’ miilde, kuis aastide iist mu miis Valdo lehte lugi. Küsse, midä kirotadas.… -
Parm tsuskas: latsõ kuuli
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Maolda nali
Kats pangi eesli iin
Oppaja kõnõlõs koolitunnin tuust, ku halv om alkohool. And sis säändse ülesandõ:
«Ku anda eeslile ette pang viina ja pang vett, mis ti arvati, kumma pangi eesli vali?
Juku nõst käe pistü ja vastas: «Vii!»
«Õigus. A mille?» küsüs oppaja.
«No iks selle, et tä om jo eesli!»… -
Muda Mari pajatus
Mulliaig
Ma kuuli raadiost, et iks olõ-i viil otsa saanu Eestimaa jagaminõ katõs jaos. Om noid jagamiisi olnu säändsit ja määndsit, kül raha ja rikkusõ perrä vai imäkiilt pite. A parhilla naatas jagama inemiisi tuu perrä, kas tä om koroona vasta poogitu vai mitte. Kiä om uma pritsi… -
Tossu Tilda pajatus
Luubiga luudusõn
Taa jutt om tutvast maaperrest Tartomaal, kon kasus kolm velekeist. Kõgõ vanõmb, Oskar, om kuvvõaastanõ, Otto sai õkva neläaastadsõs ja Jakob om katõaastanõ. Vanaimä ja vanaesä Võromaalt lätsi Otto sünnüpääväle.
Oskar, kes oll’ kõgõ vanõmba õigusõga harinu hinnäst edimädses säädmä, pidi seokõrd kavalusõ appi võtma. «Ottokõnõ, ma… -
Poliitiline
Meil oll’ kunagi üts kimmäs pääministri väärnimega Parts. Muud ma timäst ei mäletä, aga täl oll’ määnegi probleem Pisa torniga. Nüüd om asi nii, et mul hindäl om asi pall’u hullõmb kui Partsil.
Ma käü nimelt joba pikembät aigu katõ tokiga. Hää kimmäs nellä-jala-tunnõ nigu vanal hobõsõl. Kere om… -
Surmasuust päsnü
Sjoo tõtõstõsündünü lugu juhtu 1980. aastaga keväjä. Olli tulõman suvõolümpiämängu ja et Tallinn oll’ purjõregati läbiviimise liin, sõs vuntsiti elo iist vanaliina.
Ma… -
Parm tsuskas: valgõ laiv
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Maolda nali
Vaenõ ja rikas suurõ kõtuga miis
Seokõrd ei olõki taa maolda nali, a om hoobis üts maoga nali.
Lugu esi om sääne: ku vaesõl mehel om suur kõtt, sis üteldäs timä kotsilõ: «Paksmago.»
A ku rikkal mehel om suur kõtt, sis tuu mehe kotsilõ üteldäs: «Mino mõmmik!» -
Muda Mari pajatus
Elolinõ
Ma kuuli raadiost, kuis inneskine haridusministri, kiä parhilla pidä riigihaldusõ ministri ammõtit, taht, et kõik latsõ olõssi üttemuudu ulli. Äkki tä pelgäs, et Võromaa latsõ saava targõmbas ku pääliina latsõ. Selle ei taha tä, et meil saassi latsõ innembä kuuli ku Tal’nah.
Ku tuu ministri laembalt kaessi, saasi… -
Tossu Tilda pajatus
Koolikatsõ
Keväjä, ku koolitüü är nakkas lõppõma, omma koolikatsõ noilõ latsilõ, kes tahtva kuuli minnä.
Aastit tagasi tekk’ tutva perre poisslats inglüse keele klassi minemise katsõ läbi. Midägi pidi maatiidüsest kah tiidmä, selle et põhikooli lõpupoolõ käve maatiidüse oppaminõ inglüse keelen. Tä tundsõ mitmõ välisriigi lippõ, a tuukõrdsõ… -
Õkva sajas kõlistaja
Ma lätsi 1949. aastal Kaika säitsmeklassilistõ kuuli, umbõs 4 kilumeetrit kotust. Suurõmbõlt jaolt kävemi jalagõ, aga vihma vai tuisugõ viidi meid kotust hobõsõgõ. Tuukõrd oll’ sääl külän postivedäjäs Kaika Laine, kis sõitsõ suvõl jalgrattagõ, aga talvõl hobõsõgõ ja võtsõ meid sõitma, uma saani sällätoe takka saisma.
Sõs… -
57aastadsõ vanuri
Mõnõ meelest om naastõrahvas vana sis, ku täl inämp võid suun är ei sula. Mõnõ meelest sis, ku suvitsõl aol om tä… -
Parm tsuskas: kudõnõmisõroitminõ
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Kuuskümmend pluss
Ma kuuli raadiost, et kõik päält kuvvõkümne vana inemise omma ku mitte ulli, sõs elost maaha jäänü. Nä olõ-i eloh nännü puutrit, nutitelehvonist kõnõlõmada.
A nuu targa mehe ja naasõ unõhtasõ är, et poolõ Eestimaa oppaja omma pia 60+. Ja mis nuu pääliina poliitigu ja kirätsura mõtlõsõ,… -
Tossu Tilda pajatus
Vabastaja Vanja
Ku perämine suur sõda oll’ läbi saanu, naas’ pääle suur rahvidõ rändämine. Mi väikuliina tull’ kah peris pall’o inemiisi muialt. Ütel pääväl tull’ tütrik noorõ pikä poisiga imä mano ja tutvust’ tedä: «Timä om Vanja. Timä oll’ sõan ja vabast’ meid vassistõ küüdsist, et mi saasi… -
Ja süvvä õs antaki!
Oll’ keväjene taimi mahaistutamisõ aig. Mu väikene tütär Terje oll’ suvõl iks vanaimä ja vanaesä puul Sellil. Ütspäiv läts’ timä vanaesägõ Latikalõ tädi poolõ kapstataimi tuuma. Tädi läts’ aida ja Terje juusksõ üten. Tädil oll’ uma aiatüügõ kipõ ja timä tõi taimõ ruttu vanaesä kätte. Terje… -
Suu- ja sõratõbi Rammuka kandih
1980. aastil tüüti ma Võro sotsiaalosakunnah, a nädälivaihõl käve õks maalõ bussiga, miä sõitsõ liinil Võro-Haani-Rammuka-Aluksne. Tuu bussiliin kaotõdi tõvõ aigu är ja mi perrel tull’ vantsi viis verstä Misso alõvihe bussi pääle. Saadi Võro autobaasi palvõkirä, et buss sõidasi kas vai õnnõ Rammukani.…